ILLI, Aleksander (22. XII 1912 Vaimastvere v, Tartumaa – 25. I 2000 Saue), korvpallur ja treener. 183 cm. Lõpetas 1932 Tartu poeglaste gümn-i ja õppis 1933–36 TÜ matemaatika-loodusteaduskonnas. Oli koolinoorena võimekas kergejõustiklane (kõrgus 1.70, teivas 3.00) ja ujuja. Korv- ja võrkpallimänguga alustas 1927, Herbert Niileri soovitusel kujunesid need ka tema põhialadeks. Tuli 1932 ja 1934 Tartu NMKÜ meeskonnas Eesti võrkpallimeistriks ning 1934 ja 1936 Tartu NMKÜ ja 1938 EASK meeskonnas Eesti korvpallimeistriks. Kuulus 1936 Berliini OM-il ja 1937 EM-il (5. koht) Eesti korvpallikoondisse. Võistles 14 korda Eesti koondises. Msp (1943). Juhendas korvpallitreenerina 1937–38 EASK, 1939–40 ÜENÜTO ja 1944–46 Tallinna Spartaki meeskonda ning 1943 Moskvas Krõlja Sovetovi naiskonda. Tuli võrkpallitreenerina 1940 ÜENÜTO ja 1944 Tallinna Spartaki meeskonnaga Eesti meistriks. Töötas a-st 1936 Tallinnas Vaba Maa ja Raadiolehe toimetuses. Mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse, oli sõja-aastail tööpataljonis, tagavarapolgus ja elektrikuna Jaroslavlis kunstiansamblites. Pärast sõda oli ENSV Spordikomitees spordiehitiste vaneminspektor ja sõjakahjude selgitamise komisjoni esimees. Töötas 1946–52 Rahva Hääle toimetuses, seejärel siirdus tööle majandusalale. Olnud Eesti Korvpallisektsiooni esimees (1945–50), korv- ja võrkpallikohtunik (1943 vab kat) ning auto- ja mootorrattaspordikohtunik (1947 vab kat). Kuulus enne II maailmasõda Eesti Raadioamatööride Ühingu juhatusse, 1946–51 oli Kehakultuuri kaastööline ja toimetuse kolleegiumi liige. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. T: Korvpall (1948).
B: V. Lään ja M. Ibrus. Eesti korvpall. Portreed. Tln, 2006, lk 350–351.