TALTS, Jaan (19. V 1944 Laiksaare v, Pärnumaa), tõstja, treener ja sporditegelane, Jaan T. noorema isa. 174 cm, 90–110 kg. Lõpetas 1963 Tihemetsa põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikumi. Sportima hakkas kodutalus Taustel, jätkas kergejõustiku- ja tõstetreeningutega Tihemetsas Paul Paakspuu ning Albert Oja juhendamisel. Kiievis sõjaväeteenistuses juhendas teda Jakiv Krinitski, hiljem NL-i koondise peatreener Aleksei Medvedev. Võitis 1968 México OM-il poolraskekaalus (90 kg) tulemusega 507,5 (160 + 150 + 197,5) hõbeda ja 1972 Müncheni OM-il raskekaalus (110 kg) tulemusega 580 (210 + 165 + 205) kulla. MM-il poolraskekaalus 1968 (ühtlasi OM) hõbe, raskekaalus 1969 esialgu kuld, pärast ameeriklaste protesti rahuldamist hõbe, 1970 ja 1972 (ühtlasi OM) kuld; üksiktõstetes 4 kulda, 3 hõbedat ning 2 pronksi. EM-il kuld poolraskekaalus 1968 ning kuld raskekaalus 1969, 1970 ja 1972; üksiktõstetes 10 kulda, 1 hõbe ning 1 pronks. NL-i mv-tel poolraskekaalus 1966 hõbe ning 1967 ja 1968 kuld, raskekaalus 1972 kuld. 1967 ka NL-i rahvaste spartakiaadi kuld. NL-i juunioride mv-tel 1964 kuld ning Sõpruse karika võistlusel 1967 ja 1970 1. koht. Püstitanud 1967–72 43 maailma-, 53 NL-i, 9 olümpia- ja 75 Eesti rekordit. Isiklikud rekordid: poolraskekaalu surumises 170, rebimises 153,5, tõukamises 198 ja kolmevõistluses 512,5; raskekaalu surumises 211, rebimises 170, tõukamises 222,5 ja kolmevõistluses 587,5. Esimene poolraskekaallane, kes tõstis kolmevõistluses 500 kg (1967). Msp (1964), suurmeister (1967), NL-i tnl msp (1967). Tegelnud ka kergejõustikuga, isiklik kuulitõukerekord 15.90 (1970). NL-i parim sportlane 1967 (maailmas rhv küsitluse järgi 9.), Eesti parim meessportlane 1967–70 ja 1972. 1968–2003 peeti Jaan Taltsi auks Tihemetsa Jaani Kangi võistlusi. Jaan T. on neid Eesti spordi suurmehi, kes on valatud pronksi ja raiutud graniiti: Tihemetsa spordihoones on Jaan T-i pronkskuju (1973, skulptor Toivo Maarand) ning Taltside maakodus Saulepis tema graniitkuju (skulptor Jaan Vares). Oli 1966–67 Jõu kesknõukogu vanemtreener, 1967–76 NL-i spordikomitee treener-instruktor ja 1976–90 Jõu vanemtreener. Tegutsenud ka Eesti koondise vanemtreenerina (7. kutsetase, 2007–15). Õpilasi: Leho Pent. 1981–88 oli KSMK direktor, 1988–90 töötas koondises Eesti Sport. Taastatud Tõstespordiliidu esimene president (1989–90). Olnud 1990–94 ESK juhatuse liige. 1995–96 Riigikogu liige. 2003–04 MTÜ Olümpiavõitjate Kogu president. 1989–2015 EOK liige ja a-st 2005 EOK tippspordikomisjoni liige. EOK auliige (2002), EOK teenetemärk (2006). Jõu auliige (1967). Töövapruse medal (1968), Tööpunalipu orden (1969, 1972), Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk (2001). Rkl spordi elutööpreemia (2004). Avaldanud kirjutisi Spordilehes ja Kehakultuuris. Valiti 1998 Rhv Tõstespordi Liidu (IWF) kuulsuste halli ja 2020 Eesti spordi kuulsuste halli. Euroopa Tõstespordi Liidu (EWF) autasu Golden Collar (2012). Spordiliidu Jõud elutöö auhind (2014). Spordiajaloo Klubi Alfred poolt Rhv Tõstespordi Liidu autasu Outstanding Service Award (2019). T: Tahtmine (1982, koos P. Kivisega), ka vene keeles (Moskva, 1986).
B: 100 aastat Eesti raskejõustikku: 1888–1988. [Koostanud L. Koik] Tln, 1996, lk 298–299; Eesti sport läbi aegade. Tln, 1996, lk 26–27; Eesti Olümpiakomitee 75. [Koostanud S. Sommer] Tln, 1998, lk 157–158; Jaan Talts. [Koostanud T. Lääne] Tln, 2004; T. Karuks. 101 Eesti spordilugu. Tln, 2011, lk 126–127; Just sellist Eestit. Eesti Vabariigi 101 aastat ja 101 suurkuju. Tln, 2018, lk 108–109; J. Valdre. Eesti tõstespordi ajavaod II. Põltsamaa, 2019, lk 68–95.