03.08. SÜNDINUD

1909Rünk, Aleksander
1912Gaikovitš, Jevgeni
1930Tobias, Helju
1931Varb, Nikolai
1931Privalov, Jevgeni
1932Raud, Otto-Sven
1936Roosma, Saima
1938Tuisk, Marve
1938Simonlatser, Arvo
1942Raudsepp, Ülo
1948Viilep, Toivo
1950Kivilo, Madis
1951Metsar, Andres
1952Ottoson, Enn
1962Mõnjam, Ain
1962Mast, Kaupo
1967Kaasik, Priit
1969Ojamaa, Andres
1974Anvelt, Virge
1974Armei, Joel
1976Häidkind, Tanel
1978Ikkonen, Tatjana
1978Põder, Ove
1981Promet, Kristi
1982Kokk, Kaspar
1985Purje, Ats

03.08. EESTI SPORDIAJALOOS  

2024lõpetas kümnevõistleja Janek Õiglane Pariisis olümpiavõistluse isikliku rekordi (8572) ja viienda kohaga. Kolme punkti kaugusele temast jäi Johannes Erm, kelle päralt oli kuues koht.
2021saavutas 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi selle distantsi kõigi aegade kiireimas jooksus (kuld läks maailmarekordiga 45,94 norralasele Karsten Warholmile) Eesti rekordiga 48,11 seitsmenda koha.
2016avati Tartu kesklinnas pidulikult uus liivaspordialade (rannavolle, -jalgpall ja -tennis) kompleks Rannakeskus.
2014Itaalias Lignano Sabbiadoros lõppenud allveeujumise kiirusalade Euroopa meistrivõistlustel võitis Eestile kuldmedali Jelena Smirnova 400 m akvalangiujumises. Aleksandr Drozdov ja Ksenia Belomestnova said kaela hõbemedali.
2014võitis MM-võistluste Soome ralli WRC2 klassis Karl Kruuda soomlase Jari Ketomaa ja kaasmaalase Ott Tänaku ees. Üldarvestuses oli Kruuda kümnes ja teenis seega 1 punkti ka MM-võistluste tabelisse.
2014Ukrainas Strõis lõppenud autode kiirusmudelite Euroopa meistrivõistlustel noppisid eestlased neli kulda. Kaks neist sai Lembit Vaher, ühe Mart Sepp ja Tõnu Sepp. Võistkondlikult teenis Eesti esindus Euroopa karika.
2014sõideti Kiviõli tuhamäe motokompleksis kuuendat korda külgvankrite MM-võistluste etapp. Võitsid valitsevad maailmameistrid belglane Ben Adriaenssen ja hollandlane Ben van den Bogaart. Parima Eesti korvipaarina said Margo Sonn ja Tanel Kõiv 11. koha. Quadide EM-võistluste etapil võidutses hollandlane Mike van Grinsven, kolmas koht kuulus Henri Mündile.
2014hoolitses Eesti meistrivõistluste teise päeva parima tulemuse eest Rasmus Mägi, kes võitis Kadrioru staadionil 400 m tõkkejooksu uue Eesti rekordi ja Euroopa hooaja tippmargi 48,77 sekundiga. Juunis Ostravas püstitatud endise rekordi ületas Mägi 0,10 sekundiga.
2012heitles Eesti paarisaeruline neljapaat koosseisus Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo XXX olümpiamängudel Londonis medali eest, kuid pidi Saksamaa, Horvaatia ja Austraalia neliku järel leppima neljanda kohaga.
2010püstitas Anna Iljuštšenko Rakvere staadionil Eesti rekordi naiste kõrgushüppes, ületades 1.95. Senine tippmark paranes kahe sentimeetri võrra.
2008said Kristo Kollo ja Oliver Venno esikoha Hollandis Scheveningenis peetud kuni 19-aastaste MM-võistlustel rannavõrkpallis.
2006tuli tallinlane Andrei Inešin Zagrebis peetud laskmise MM-võistlustel meeste kaarrajal 148 tabamusega maailmameistriks. Finaalis purustas ta kõik 25 märki ning edestas ühe tabamusega Valeri Šominit (Venemaa) ja Tore Brovoldi (Norra).
2002lõppesid Tallinnas purjetamise 470-klassi EM-võistlused. Meestest võitsid 51 paatkonna konkurentsis prantslased Nicolas Charbonnier – Stephane Christidis, naistest 32 paari seas Sofia Bekatouru – Emilia Tsolfa Kreekast. Eesti parimatena said Maria Veessaar – Maiki Saaring 16. koha.
2001valiti Võsul peetud Eesti Turniiribridžiliidu esindajatekoja istungil liidu uueks presidendiks Sven Sester.
1992võitsid kaksikvennad Tõnu ja Toomas Tõniste oma teise olümpiamedali, pronksi. Barcelona olümpial olid neist klassis 470 paremad vaid hispaanlased ja ameeriklased. Naiste jahiklassis Europe sai Krista Kruuv kuuenda koha.
1991lõppes Barcelona eelolümpia purjeregatt. Klassis 470 said Tõnu ja Toomas Tõniste teise koha.
1990lõppesid Lätis Plavinas VII üliõpilaste MM-võistlused orienteerumises. Ede Ümarik võitis hõbemedali naiste 8,5 km 15 KP-ga distantsil ja Sixten Sild sai pronksmedali N Liidu teatenelikus.
1975lõppesid Maini-äärses Frankfurdis juunioride EM-võistlused võrkpallis. Kulla võitnud N Liidu meeskonda kuulus ka Andres Karu.
1942toimus Riias 13 000 pealtvaataja ees Eesti ja Läti jalgpallikohtumine. See oli naabrite esimene kohtumine pärast 1940. aasta suve. Lätlased võitsid 4:0, kusjuures viimase palli lõi oma väravasse eestlane Karl-Edmund Raikna.
1937kaotas nõrgendatud koosseisus võistelnud Eesti kergejõustikukoondis Riias maavõistluse Lätile 78:82, ehkki pidanuks ala rahvusvahelisi reegleid järgides võitma 82:75. Lätlased rikkusid võistlusmäärusi 110 tõkkejooksus ja mõlemas teatejooksus.
1936sai Koit Annamaa Berliini olümpiamängude vasaraheitevõistlusel kaheksanda koha tulemusega 50.46.
1932sai ainsa Eesti maadlejana Los Angelese olümpiamängudel osalenud Osvald Käpp vabamaadluse I kergekeskkaalus (kuni 66 kg) kuuenda koha.
1932lõpetas Käpa kõrval teise eestlasena Los Angelese olümpial osalenud Alfred Maasik 50 km käimise ajaga 6:19.00 ja sai kümnenda koha.
1932sai Soome koondises võistelnud eestlane Kalevi Kotkas Los Angelese olümpiamängudel meeste kettaheites seitsmenda koha tulemusega 45.87.
1930lõppesid Pirital 11. Eesti ujumismeistrivõistlused, kus kolme alavõiduga oli edukaim Erich Mõtlik. Väärib märkimist, et esmakordselt Eestis oli Pirita jões asuv bassein jõe poolt täiendatud sillaga ja veeväli jagatud nööridega 2 m laiusteks radadeks.
1927jooksis teist korda Eestis võistelnud Paavo Nurmi Tallinnas 2 miili ajaga 9.15,2.
1919lõppesid Pirita jõe basseinis esimesed Eesti ujumismeistrivõistlused, kus kahe päeva jooksul startis 52 ujujat, kellest 45 olid kalevlased. Edukaim meesujuja oli Johannes Eduard Lauba, kes võitis 25 m vaba- ja 100 m rinnuliujumise.