| 2023 | pidas Anett Kontaveit oma võistluskarjääri viimase üksikmängu kaotades Wimbledoni tenniseturniiri teises ringis 1:6, 2:6 tšehhitar Marie Bouzkovale (WTA 33.). |
| 2022 | võitis Eneli Jefimova Rumeenias Bukarestis toimunud juunioride EM-võistlustel 50 meetri rinnuliujumises ajaga 30,44 kuldmedali. |
| 2016 | teenis Eesti uueks esiujujaks pürgiv Kregor Zirk Ungaris Hódmezővásárhelys alanud juunioride EM-võistlustel pronksmedali 50 m liblikujumises. Finaalis püstitas Zirk 24,02 sekundiga ka uue isikliku rekordi. |
| 2014 | Ungaris Székesfehérváris lõppenud ultratriatloni võitis Rait Ratasepp. Eestlane oli ainus, kes suutis 7,6 km ujumise, 360 km rattasõidu ja 84,4 km jooksuga hakkama saada vähem kui ööpäevaga. Võitja jõudis finišisse 22 tunni ja 45 minutiga. Teisena lõpetanud ungarlane József Rokob kulutas raja läbimiseks peaaegu kolm tundi rohkem. |
| 2014 | alistas Epp Mäe Kreekas Katerinis kõik neli vastast ning krooniti rannamaadluse maailmameistriks naiste raskekaalus (üle 70 kg). Teise medali, hõbeda, tõi Eestile Kaimo Aljas kadettide kuni 60 kg kehakaalus. |
| 2013 | üritas pikamaaujuja Henri Kaarma ületada La Manche’i väina Inglismaalt Prantsusmaale ujudes, kuid pidi asjaolude ebasoodsa kokkulangemise tõttu katse pooleli jätma 2,5 miili enne sihile jõudmist. |
| 2012 | mängis Anett Kontaveit (WTA edetabeli 435.) Wimbledonis tüdrukute üksikmängu turniiril koha pärast finaalis kanadalanna Eugenie Bouchard’iga (WTA 309.). Eestlanna kaotas tasavägise kohtumise 6:7 (3:7), 4:6. |
| 2008 | kohtusid Hamburgis peetud üliõpilaste MM-võistlustel rannavõrkpallis finaalis kaks Eestit esindanud naispaari. Mari-Liis Graumann ja Natalja Bratuhhina alistasid Kadri Puri ja Polina Bratuhhina (kõik neli EBS) 2:1. |
| 2003 | kogus Larissa Netšeporuk Tallinnas seitsmevõistluses Eesti rekordiks 6215 punkti. Tema üksiktulemused olid 13,94, 1.74, 13.32, 25,17, 6.35, 53.24 ja 2.20,04. |
| 2001 | pälvis Kalevi Jahtklubi jaht Zuxu Est 275 (kapten Peter Šaraškin) Taanis Skovshovedis peetud purjetamise X-99 klassi MM-võistlustel hõbemedali. |
| 2000 | ilmus Maalehe kirjastuse väljaandel raamat “Välis-Eesti spordielu 1940-91” (autor Tiit Lääne). |
| 2000 | lõppes rahvusvaheline kabeturniiri Tallinn 2000 valgevenelase Anatoli Gantvargi võiduga. Eesti parimana jagas Kaido Leesmann 4.- 5. kohta. |
| 1999 | jagas Jaan Ehlvest esikohta Philadelphias peetud World Openi maleturniiril. |
| 1997 | säras Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal peetud 36. Kalevi suursõidul legendaarne iirlane Joey Dunlop, kes kordas oma tunamullust vägitükki, teenides kolm võidupärga (superbike, 125 cm³, 250 cm³). |
| 1996 | avati Pirita tee ja Purje tänava nurgal Georg Lurichi pronksskulptuur (Amandus Adamsoni valmistatud skulptuuri “Tšempion” teise originaali kolmas koopia). |
| 1996 | korraldas Eesti Olümpiakomitee seoses olümpiamängude 100. aastapäevaga vastuvõtu vanematele ja praegustele olümpiasportlastele. |
| 1991 | said Ungaris Györis lõppenud naisjuunioride MM-võistlustel moodsas viievõistluses teatevõistluses N Liidu naiskonna koosseisus hõbemedali ka Marika Ahven ja Margrit Tooman. |
| 1991 | püstitas Jüri Tamm Soomes Mäntyharjus maailma tipptulemuse raskusheites. 15,8 kilo kaalunud heiteriist maandus 24 meetri ja 33 cm kaugusel. |
| 1990 | püstitas Aivar Ojastu N Liidu meistrivõistlustel Kiievis 400 m jooksus Eesti rekordi 45,99 ning sai hõbemedali. See tulemus püsis Eesti rekordina ligi 22 aastat. |
| 1988 | krooniti Jüri Tamm teist aastat järjest N Liidu meistriks vasaraheites. Kadrioru staadionil oli eestlase võidutulemus 82.34. |
| 1986 | sai Heino Puuste Hea Tahte mängudel Moskvas odaviskes teise koha tulemusega 83.12. Võitis ameeriklane Tom Petranoff 83.46-ga, Marek Kaleta oli 78.22-ga kuues. |
| 1985 | sai tallinlane Sergei Fjodorov USA-s Colorado Springsis peetud juunioride MM-võistlustel kreeka-rooma maadluses kuni 100 kg kaalus pronksmedali. Kuldmedalit oli väärt Ivailo Jordanov (Bulgaaria) ja hõbedat Sándor Valentényi (Ungari). |
| 1983 | krooniti Erika Salumäe Kanadas Edmontoni trekil teist korda universiaadivõitjaks, kui ta edestas sprindi finaalis prantslannat Isabelle Nicolosot sõitudega 2:1. Viimane sai revanši 10 km punktisõidus, kus Salumäe lisas oma kahele kullale hõbeda. Vasaraheites võidutses parimal katsel 76.82 heitnud Jüri Tamm. |
| 1968 | õnnestus Helle Volmeril Voronežis 0,1 sekundiga alistada peaaegu üheksa aastat Liivia Härsingu nimele kuulunud Eesti rekord 200 m jooksus. Volmeri aeg oli 24,4 ning see püsis omakorda rekordina üle kuue aasta. |
| 1960 | algasid Moskvas N Liidu meistrivõistlused ujumises, kus Eesti võitis koguni viis kulda: Ulvi Voog oli kiireim 100 m ja 400 m vabaujumises, Eve Uusmees-Maurer 100 m ja 200 m rinnuliujumises ning Veiko Siimar 100 m seliliujumises N Liidu rekordiga 1.03,3. |
| 1912 | avati Rootsi Stockholmis ametlikult V nüüdisaegsed suveolümpiamängud. Mängudel osalesid 28 riigi sportlased, kokku 2407 (2359 meest ja 48 naist). Kavas oli 14 spordiala ja 102 medaliala. Tsaari-Venemaa delegatsiooni koosseisus võistlesid Stockholmis ametlikult kreeka-rooma maadlejad Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann, kergejõustiklased Elmar Reiman, Johann Martin, Karl Lukk ja Eduard Hermann ning sõudja Hugo Maksimilian (Mart) Kuusik. |
