2024 | lõpetas kümnevõistleja Janek Õiglane Pariisis olümpiavõistluse isikliku rekordi (8572) ja viienda kohaga. Kolme punkti kaugusele temast jäi Johannes Erm, kelle päralt oli kuues koht. |
2021 | saavutas 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi selle distantsi kõigi aegade kiireimas jooksus (kuld läks maailmarekordiga 45,94 norralasele Karsten Warholmile) Eesti rekordiga 48,11 seitsmenda koha. |
2016 | avati Tartu kesklinnas pidulikult uus liivaspordialade (rannavolle, -jalgpall ja -tennis) kompleks Rannakeskus. |
2014 | Itaalias Lignano Sabbiadoros lõppenud allveeujumise kiirusalade Euroopa meistrivõistlustel võitis Eestile kuldmedali Jelena Smirnova 400 m akvalangiujumises. Aleksandr Drozdov ja Ksenia Belomestnova said kaela hõbemedali. |
2014 | võitis MM-võistluste Soome ralli WRC2 klassis Karl Kruuda soomlase Jari Ketomaa ja kaasmaalase Ott Tänaku ees. Üldarvestuses oli Kruuda kümnes ja teenis seega 1 punkti ka MM-võistluste tabelisse. |
2014 | Ukrainas Strõis lõppenud autode kiirusmudelite Euroopa meistrivõistlustel noppisid eestlased neli kulda. Kaks neist sai Lembit Vaher, ühe Mart Sepp ja Tõnu Sepp. Võistkondlikult teenis Eesti esindus Euroopa karika. |
2014 | sõideti Kiviõli tuhamäe motokompleksis kuuendat korda külgvankrite MM-võistluste etapp. Võitsid valitsevad maailmameistrid belglane Ben Adriaenssen ja hollandlane Ben van den Bogaart. Parima Eesti korvipaarina said Margo Sonn ja Tanel Kõiv 11. koha. Quadide EM-võistluste etapil võidutses hollandlane Mike van Grinsven, kolmas koht kuulus Henri Mündile. |
2014 | hoolitses Eesti meistrivõistluste teise päeva parima tulemuse eest Rasmus Mägi, kes võitis Kadrioru staadionil 400 m tõkkejooksu uue Eesti rekordi ja Euroopa hooaja tippmargi 48,77 sekundiga. Juunis Ostravas püstitatud endise rekordi ületas Mägi 0,10 sekundiga. |
2012 | heitles Eesti paarisaeruline neljapaat koosseisus Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo XXX olümpiamängudel Londonis medali eest, kuid pidi Saksamaa, Horvaatia ja Austraalia neliku järel leppima neljanda kohaga. |
2010 | püstitas Anna Iljuštšenko Rakvere staadionil Eesti rekordi naiste kõrgushüppes, ületades 1.95. Senine tippmark paranes kahe sentimeetri võrra. |
2008 | said Kristo Kollo ja Oliver Venno esikoha Hollandis Scheveningenis peetud kuni 19-aastaste MM-võistlustel rannavõrkpallis. |
2006 | tuli tallinlane Andrei Inešin Zagrebis peetud laskmise MM-võistlustel meeste kaarrajal 148 tabamusega maailmameistriks. Finaalis purustas ta kõik 25 märki ning edestas ühe tabamusega Valeri Šominit (Venemaa) ja Tore Brovoldi (Norra). |
2002 | lõppesid Tallinnas purjetamise 470-klassi EM-võistlused. Meestest võitsid 51 paatkonna konkurentsis prantslased Nicolas Charbonnier – Stephane Christidis, naistest 32 paari seas Sofia Bekatouru – Emilia Tsolfa Kreekast. Eesti parimatena said Maria Veessaar – Maiki Saaring 16. koha. |
2001 | valiti Võsul peetud Eesti Turniiribridžiliidu esindajatekoja istungil liidu uueks presidendiks Sven Sester. |
1992 | võitsid kaksikvennad Tõnu ja Toomas Tõniste oma teise olümpiamedali, pronksi. Barcelona olümpial olid neist klassis 470 paremad vaid hispaanlased ja ameeriklased. Naiste jahiklassis Europe sai Krista Kruuv kuuenda koha. |
1991 | lõppes Barcelona eelolümpia purjeregatt. Klassis 470 said Tõnu ja Toomas Tõniste teise koha. |
1990 | lõppesid Lätis Plavinas VII üliõpilaste MM-võistlused orienteerumises. Ede Ümarik võitis hõbemedali naiste 8,5 km 15 KP-ga distantsil ja Sixten Sild sai pronksmedali N Liidu teatenelikus. |
1975 | lõppesid Maini-äärses Frankfurdis juunioride EM-võistlused võrkpallis. Kulla võitnud N Liidu meeskonda kuulus ka Andres Karu. |
1942 | toimus Riias 13 000 pealtvaataja ees Eesti ja Läti jalgpallikohtumine. See oli naabrite esimene kohtumine pärast 1940. aasta suve. Lätlased võitsid 4:0, kusjuures viimase palli lõi oma väravasse eestlane Karl-Edmund Raikna. |
1937 | kaotas nõrgendatud koosseisus võistelnud Eesti kergejõustikukoondis Riias maavõistluse Lätile 78:82, ehkki pidanuks ala rahvusvahelisi reegleid järgides võitma 82:75. Lätlased rikkusid võistlusmäärusi 110 tõkkejooksus ja mõlemas teatejooksus. |
1936 | sai Koit Annamaa Berliini olümpiamängude vasaraheitevõistlusel kaheksanda koha tulemusega 50.46. |
1932 | sai ainsa Eesti maadlejana Los Angelese olümpiamängudel osalenud Osvald Käpp vabamaadluse I kergekeskkaalus (kuni 66 kg) kuuenda koha. |
1932 | lõpetas Käpa kõrval teise eestlasena Los Angelese olümpial osalenud Alfred Maasik 50 km käimise ajaga 6:19.00 ja sai kümnenda koha. |
1932 | sai Soome koondises võistelnud eestlane Kalevi Kotkas Los Angelese olümpiamängudel meeste kettaheites seitsmenda koha tulemusega 45.87. |
1930 | lõppesid Pirital 11. Eesti ujumismeistrivõistlused, kus kolme alavõiduga oli edukaim Erich Mõtlik. Väärib märkimist, et esmakordselt Eestis oli Pirita jões asuv bassein jõe poolt täiendatud sillaga ja veeväli jagatud nööridega 2 m laiusteks radadeks. |
1927 | jooksis teist korda Eestis võistelnud Paavo Nurmi Tallinnas 2 miili ajaga 9.15,2. |
1919 | lõppesid Pirita jõe basseinis esimesed Eesti ujumismeistrivõistlused, kus kahe päeva jooksul startis 52 ujujat, kellest 45 olid kalevlased. Edukaim meesujuja oli Johannes Eduard Lauba, kes võitis 25 m vaba- ja 100 m rinnuliujumise. |