| 2023 | võitis Eneli Jefimova Serbias Belgradis toimunud juunioride EM-võistlustel 50 meetri rinnuliujumises ajaga 30,33 kuldmedali. |
| 2015 | lõpetas Eesti kümne- ja seitsmevõistlejate koondis Euroopa mitmevõistluse karikavõistluste superliiga jõuproovi Prantsusmaal Aubagne’is Venemaa (41 700) ja Prantsusmaa (40 724) järel 39 875 punktiga kolmandana. Seitsmevõistluses teise koha saanud Grit Šadeiko kogus 6196 punkti ehk vaid 25 vähem kui Eesti rekord, kümnevõistlejaist oli üheksanda kohaga edukaim Taavi Tšernjavski, kelle summa 7744 punkti tähistas uut isiklikku rekordit. |
| 2015 | peeti koduse aerutamishooaja üks tippsündmusi, Pühajärve regatt. Võistlusel osales rekordiline arv paate (153), esikoha sai ühesüstal aerutanud Kaarel Alupere. |
| 2014 | Itaalias Gallipolis peetud purjelaua Formula kuni 20-aastaste noorte MM-võistlustel sai esikoha Eesti purilaudur Karl-Erik Saarm, kes võitis 15 võistlussõidust 9. |
| 2009 | said Jüri Jõul juunior ja Jaanus Mill kummipaatide kestussõidus MM-võistlustel Peterburis klassis 4 rahvusvahelise meeskonna koosseisus hõbemedali. Narvalane Aleksei Noskov kuulus klassis 5 hõbeda saanud meeskonda. |
| 2007 | valiti Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak UEFA noortekomisjoni aseesimeheks. |
| 2003 | mängis Eesti jalgpallikoondis XIX Balti turniiri teises mängus Tallinnas 0:0 viiki Lätiga. |
| 2003 | peeti Valgamaal Ähijärvel 25. teateorienteerumise mitmepäevajooks Ilvesteade. Võidukad olid Tartu Ilvese meeskond ja Saue Tammede naiskond. |
| 2001 | asetasid kultuuriminister Signe Kivi ja Tallinna linnapea Tõnis Palts nurgakivi Tiit Soku Korvpallikooli kahe saaliga spordihoone ehitusele Tallinnas Tervise tänaval. |
| 2000 | pälvis Kaido Kaaberma vehklemise EM-võistlustel Madeiral epee individuaalturniiril hõbemedali. Heidi Rohi oli naiste konkurentsis kuues. |
| 1999 | sai Jaan Kirsipuu 86. Tour de France’i teisel etapil Challans – Saint-Nazaire (202 km) belglase Tom Steelsi järel teise koha ning tõmbas proloogi võitnud Lance Armstrongi asemel kollase liidrisärgi enda selga. |
| 1998 | tabas Tallinnas peetud mitmevõistluse EK-võistluste Superliiga jõuproovil võõrustajate meeskonda ebaõnn, sest kaugushüppe järel olid sunnitud katkestama nii Indrek Kaseorg (vigastus) kui Andrei Nazarov (ei saanud tulemust kirja). Eesti langes tagasi esiliigasse. Individuaalselt saavutas 8628 punktiga esikoha Erki Nool, Sven Simuste kogus 7126 punkti. |
| 1998 | saavutas Eesti naiskond mitmevõistluse EK-võistluste II liiga B-grupis Mariboris esikoha ja tõusis järgmiseks aastaks esiliigasse. |
| 1993 | ilmus uue spordiajalehe, "Eesti Spordi Lehe" esimene number. |
| 1990 | püstitas Aldo Suurväli Moskvas Eesti rekordi 100 m liblikujumises ajaga 55,22 sekundit. See rekord püsis üheksa aastat ja kaks päeva. |
| 1980 | kindlustasid Heino Puuste, Jaak Uudmäe ja Jüri Tamm endale koha N Liidu olümpiakoondises. Vendade Znamenskite mäletusvõistlustel Moskvas oli Tamm 80.40-ga parim vasaraheites, Puuste sai odaviskes 87.60 ja Uudmäe kolmikhüppes 17.07-ga teise koha. |
| 1979 | püstitas Silva Oja Bostonis peetud USA ja N Liidu kergejõustikujuunioride matšil 100 m tõkkejooksus 13,53 sekundiga uue Eesti rekordi. See tulemus püsis Eesti rekordina ligi tosin aastat. |
| 1978 | võitis Oleg Ljadov Pirita trekil peetud Tallinna Grand Prix’ võistlusel 4000 m individuaalse jälitussõidu ajaga 4.59,51. |
| 1976 | jooksis Aili Alliksoo esimese eestlannana 100 m tõkkedistantsi alla 14 sekundi, saades Tallinnas ajaks 13,8. |
| 1971 | ujus Meelis Schalanski esimese eestlasena 1500 m vabalt alla 18 minuti. Tallinnas oli pealinna kalevlase aeg 17.55,1. |
| 1964 | saavutasid eestlased Moskvas peetud vendade Znamenskite mälestusvõistlustel kaks esikohta. Laine Erik võitis 800 m jooksu Eesti rekordiga 2.05,4 (400 meetris oli ta 55,4-ga kolmas), Rein Tölp saavutas 800 meetris Eesti rekordiks 1.47,8. |
| 1959 | võitis Hubert Pärnakivi vendade Znamenskite mälestusvõistlustel Moskvas peaala 10 000 m jooksu maailma hooaja tippaja 29.25,0-ga. |
| 1947 | võitis Martin Linnamägi N Liidu poksimeistrivõistlustelt raskekaalus pronksmedali. |
| 1944 | tuli Eesti meistriks meeste korvpallis Tartu Kalev, kes finaalis alistas Estonia 19:18. Hilissügisel selgitati korvpallimeister veel teistki korda, siis juba Eesti NSV-s. |
| 1944 | alustati Eesti karikavõistlustega jalgpallis. |
| 1932 | otsustas Eesti Olümpiakomitee, et vaatamata normitäitmistele (kergejõustiklased Gustav Sule oda 67.32, Nikolai Feldmann ketast 46.66 ja Arnold Viiding kuuli 15.67 ning tõstja Arnold Luhaäär kolme tõstega 389,25 kilo) ei saadeta Eestist Los Angelese olümpiale kedagi. Kui mehed oleks olümpial oma suviseid tulemusi korranud, saanuks Luhaäär olümpiakulla, Viiding pronksmedali, Sule viienda ja Feldmann kuuenda koha... |
| 1925 | sai Eesti jalgpallikoondis Tallinnas väärt võidu, kui maavõistlusmängus alistati Soome 2:0. Mõlemad väravad lõi esimesel poolajal Arnold Pihlak, neist teise penaltist. Väravavaht August Lass tõusis 17 koondisemänguga uueks rekordinternatsionaaliks. |
| 1925 | toimus Eestis esimene jalgrattakross, mille organiseerisid Jüri Lossman ja Eesti Spordileht. 30 km läbis kõige kiiremini Ferdinand Raba. |
| 1924 | avati Prantsusmaa pealinnas Pariisis ametlikult VIII nüüdisaegsed suveolümpiamängud (võistlused olid alanud juba mai alguses). Osales 44 riiki kokku 3089 sportlasega, kavas oli 17 spordiala ja 126 medaliala. Eestist võistles Pariisis 44 sportlast, avadefileel kandis Eesti lippu maratonijooksja Jüri Lossman. |
| 1920 | ületas Aleksander Klumberg Tallinnas kehtiva maailmarekordi kümnevõistluses, kogudes tollal kehtinud tabeli järgi 8025,520 punkti. Kolm päeva kestnud võistlusel olid Klumbergi üksiktulemused esimesel päeval 11,8 (100 m), 12.05 (kuul), 38.69 (ketas) ja 6.81 (kaugus, Eesti rekord), teisel päeval 18,1 (110 m tj), 1.75 (kõrgus), 58.45 (oda), 3.40 (teivas) ja 56,6 (400 m) ning viimasel päeval 4.55,3 (1500 m). Eesti kergejõustiku esimene suursaavutus jäi ametliku kinnituseta, sest Eesti polnud veel IAAF-i liige. |
