2024 | selgitati Harku järvel välja veemoto paadiklasside OSY-400 ja GT-30 maailma- ning F-125 klassi Euroopa meistrid. Eesti sportlased jätsid koju täiskomplekti medaleid – F-125 klassi Euroopa meistriks tuli Joonas Lember, GT-30 klassi MM-hõbeda pälvis Rene Suuk ja OSY-400 MM-pronksi Kärol Soodla. |
2019 | võitis Gedly Tugi Rootsis Boråses toimunud juunioride EM-võistlustel odaviskes isikliku rekordiga 54.52 pronksmedali. |
2019 | ületas Kristo Galeta Pärnus Eesti klubide karikavõistlustel 1979. aasta juunist Heino Sillale kuulunud Eesti kuulitõukerekordi (20.53), tõugates parimal katsel 20.76. |
2019 | läbis Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ajaga 8:54.04 Prantsusmaal traditsioonilise Tour de France'i rahvasõidu. Väidetavalt sai Kaljulaidist esimene riigipea, kes säärase sportliku saavutusega hakkama saanud. |
2018 | krooniti Angeliina Maria Isabel Õunap Soomes Lohjas jahiklassi Zoom8 maailmameistriks kuni 18-aastaste neidude seas. |
2018 | sai Eesti juurde ühe juunioride maailmameistri, kui Taivanis Taoyuanis alistas Vigalast pärit sumomaadleja Sandra Plamus naisjuunioride absoluutkategooria finaalis jaapanlanna Shion Okura. Raskekaalu (üle 75 kg) finaalis olid eestlannad samuti esindatud, kuid seal pidi Põltsamaa lähistelt Kõrkkülast pärit Kai Pähkel tunnistama venelanna Tatjana Artamonova paremust. |
2016 | asutasid kuus klubi Tallinnas Eesti Rahvuslike Maadlusviiside Liidu, mille esimeseks presidendiks valiti Riho Rannikmaa. |
2016 | alistas Nõmme Kalju FC jalgpalli Euroopa liiga teise eelringi korduskohtumises kodus pärast 1:1 lõppenud normaal- ja lisaaega penaltitega 5:3 Iisraeli klubi Haifa Maccabi ja pääses kolmandasse eelringi. |
2013 | lõppes Tallinnas kuni 20-aastaste korvpallurite Euroopa meistrivõistluste finaalturniir. Meistriks tuli Itaalia 67:60 võiduga Läti üle. Eesti meeskond võitis 10 mängust vaid kolm ning pidi 20 meeskonna konkurentsis leppima 19. kohaga. See tähendas langemist 2014. aastaks B-divisjoni. |
2012 | Otepää ümbruse teedel lõppenud Rally Estonia võitis Fordil kihutanud Norra ja Rootsi rallipaar Mads Østberg – Jonas Andersson. Belglased Thierry Neuville – Nicolas Gilsouli (Citroën) jäid maha 27,4 sekundiga ning edukaim Eesti ekipaaž Georg Gross – Raigo Mõlder (Ford) 1.45,8-ga. |
2007 | tõusis Elbrusele (5642 m) 62 Eesti alpinisti ehk korraga rohkem kui kunagi varem. |
2006 | sai Ksenija Baltast naiste 100 m jooksu Eesti rekordi ainuvaldaja, kui ta kattis Kadriorus staadionisirge 11,53 sekundiga. Seni jagas ta 11,57-ga rekordiomaniku staatust Katrin Käärtiga. |
2004 | kattis legendaarne Merlene Ottey Kadrioru staadionil 100 meetrit ajaga 11,19 sekundit. Rahvusvahelisel kergejõustikuõhtul Tallinn 2004 olid võidukad ka Osleidys Menendez, James Beckford ja Frantz Kruger. |
2002 | oli Kadrioru staadionil peetud rahvusvaheline kergejõustikuvõistlus Tallinn 2002 kuulsuste paraad. 100 m tõkkejooksu võitis Gail Devers (12,83), kõrgushüppe Kajsa Bergqvist (2.00), odaviske Osleidys Menendez (64.96), 100 m jooksu Frankie Fredericks (10,13), kettaheite Aleksander Tammert (66.40) ja odaviske Boris Henry (84.64). |
2001 | lõppesid Lahtis sõjaväelaste 38. MM-võistlused laskmises. Eesti laskurid said kolmes naiskonnaharjutuses pronksmedali: Liivi Erm, Anne Oberg ja Anžela Voronova spordipüssist 60 lasku lamades, Kairi Heinsoo, Inna Rose ja Alvi Krusta spordipüstolist 30+30 lasku ning spordipüstolist 20+20+20 lasku ilmuvasse märki. |
1991 | lõppesid Soomes Pietarsaaris pooletonniste avamerejahtide MM-võistlused. Pronksmedali saanud Tiit Haagma juhitud jahi Cottonfield meeskonda kuulusid lisaks kahele soomlasele ka Urmas Oja, Andres Laul ja Heiki Tauts. |
1981 | võitis Toomas Turb suveuniversiaadil Bukarestis 10 000 m jooksu. Korraldajate lohakuse tõttu tuli tal läbida üks ring rohkem ning seetõttu oli ka võiduaeg (29.42,83) tagasihoidlik. |
1980 | algasid Pirital Moskva olümpiamängude purjeregati võistlused. Kaasa tegid 23 riigi purjetajad. |
1968 | lõppes Tallinnas Soome ja Eesti maavõistlus ujumises eestlaste võiduga 104:81. |
1965 | püstitas Rein Tölp Kiievis Eesti rekordi 1000 m jooksus ajaga 2.20,8. See aeg jäi Eesti rekordiks peaaegu 33 aastaks. |
1965 | peeti esimesed võistlused Tallinnas Kalevi täismõõtmelises siseujulas. |
1958 | lõppesid Tallinnas Komsomoli-nimelisel staadionil N Liidu meistrivõistlused kergejõustikus. Kolm päeva kestnud võistlustel said eestlased viis medalit - Peeter Varrak (800 m), Hubert Pärnakivi (5000 m), Charles Vallmann (odavise) ja Bruno Junk (20 km käimine) hõbeda ning Linda Kepp (200 m) pronksi. |
1946 | parandas Heino Lipp sel aastal juba kolmandat korda N Liidu kuulitõukerekordit, kui tõukas Moskvas esimest korda üle 16 meetri – 16.12. |
1924 | kuulus Gustav Ernesaksale Pariisi olümpiamängude tõstevõistlustel sulgkaalus (kuni 60 kg) kuues koht kogusummaga 372,5 kilo. Medal jäi vaid 10 kilo kaugusele. |
1913 | lõppesid Peterburis Venemaa VI meistrivõistlused kergejõustikus. Riia värve kaitsnud Johann Martin tuli esimeseks teivashüppes 3.20-ga. Kolm medalit võitis jooksualadel Tallinna kalevlane Gustav Kiilim, olles 400 ja 800 m jooksus teine ja 100 m jooksus kolmas. Esikolmikusse tulid tallinlastest veel Helmuth Mälson kuulitõukes (teine) ja Eugen Lassen kettaheites (kolmas). |
1904 | püstitas eestlasest jõukangelane Johannes Trei maailmarekordi hammastega tõstmises, rebides 240-kilose raskuse maast 15 cm kõrgusele. |