| 2022 | jõudis Krisli Melesk teise eestlasena kõrguselt maailma teise (8611 meetrit) mäe K2 tippu. Seda mäge loetakse järskude nõlvade ja tipus valitsevate ekstreemsete ilmaolude tõttu maailma ohtlikemate hulka. |
| 2018 | vallutas mägironija Andras Kaasik rahvusvahelise ekspeditsiooni koosseisus esimese eestlasena maailma kõrguselt teise mäetipu K2 (8611 m). |
| 2018 | tuli kõrgushüppaja Eleriin Haas kolmandat korda Soome meistriks, ületades Jyväskyläs oma hooaja parima 1.88. |
| 2017 | jäi Nikolai Novosjolovil puudu vaid üks matšivõit, et kolmandat korda epeevehklemise maailmameistriks tõusta. Otsustavas kohtumises 2011. aasta maailmameistri Paolo Pizzo vastu juhtis meie mees Leipzigis (Saksamaa) finaali veel 13:12, kuid viimased kolm torget sooritas itaallane. |
| 2016 | teenisid Kenneth Raisma ja Mattias Siimar kuni 18-aastaste tennisistide EM-võistlustel Šveitsis Klostersis meespaarismängus pronksmedali. Poolfinaalis tuli tunnistada kuuenda asetusega venelaste Artjom Dubrivnõi ja Pavel Kotovi 7:6 (7:4), 6:3 paremust. |
| 2015 | Iisakul peetud teise Ida-Virumaa staadionimaratoni võitis uue Eesti tipptulemuse 3:06.42-ga German Terehhov. Naistest oli kiireim Margit Ahu (4:18.39). |
| 2014 | peeti Ida-Virumaal Iisaku staadionil Eesti teadaolevalt esimene staadionimaraton. Kiireim oli 42-aastane kohtlajärvelane German Terehhov ajaga 3:16.54, naistest oli nobedaim esimest korda maratonil osalenud Hillevi Velba Jõhvist 4:03.02-ga. |
| 2009 | avati Tartus Eesti esimene BMX-rada. 350 m pikkuse kolme viraažiga raja maksumuseks kujunes ligikaudu 2,5 miljonit krooni. |
| 2007 | tõusis Kaire Leibak viiendal katsel kirja saavutatud 14.02-ga Hengelos peetud kuni 20-aastaste EM-võistlustel naiste kolmikhüppe liidriks ning selle tulemusega ta võistluse ka võitis. |
| 2007 | püstitati rahvusvahelisel kergejõustikuõhtul Tallinn 2007 neli Kadrioru staadioni rekordit – Vadim Vasilevskis odaviskes 90.73, Steve Mullings ja Jaysuma Saidy Ndure 100 m jooksus 10,10, 200 m jooksus Ndure 20,25 ja 1500 m jooksus Mitchell Kealey 3.39,09. James Beckford hüppas kaugust 8.35 ja Tatjana Lebedeva 6.87, kettaheite võitis Gerd Kanter 67.76-ga. |
| 2005 | sai Olle Kärner Rootsis peetud maailma suurimal orienteerumise mitmepäevajooksul O-Ringenil meeste supereliitklassis kolmanda koha. |
| 2001 | valiti Eesti Laskurliidu president Mati Mark Zagrebis Euroopa Laskespordi Konföderatsiooni täitevkomitee liikmeks. |
| 1990 | avati Viljandis Riho Kulla loodud Hubert Pärnakivi mälestussammas. |
| 1990 | lõppesid USA-s Seattle’is II Hea Tahte mängude sõudevõistlused. Meeste ühepaadil pidi Jüri Jaanson tunnistama Vaclav Chalupa paremust, kuid kuulus paarisaeruliste neljapaatide võistluse võitnud N Liidu meeskonda. Kergekaalu ühepaadil oli teine Roman Lutoškin. |
| 1989 | sai Aivar Ojastu Gorkis peetud N Liidu meistrivõistlustel kergejõustikus 400 m jooksus hõbemedali ajaga 46,53 sekundit. |
| 1988 | lõppesid Trondheimis üliõpilaste MM-võistlused orienteerumises. Naiste 8,5 km distantsil sai esikoha tartlanna Ede Ümarik. |
| 1979 | sai Jaak Uudmäe N Liidu rahvaste spartakiaadil Moskvas kolmikhüppes hõbemedali tulemusega 16.84. Kuld kuulus valgevenelasele Gennadi Valjukevitšile 17.21-ga. |
| 1978 | püstitas Ellen Külvand Vilniuses peetud vendade Znamenskite mälestusvõistlustel Eesti rekordi 400 m tõkkejooksus ajaga 60,38 sekundit. |
| 1973 | ujus Eesti NSV naiskond (Tiia Lerm, Katrin Kulbas, Karmen Braun, Krista Saar) Rostovis 4 x 100 m kombineeritud teateujumises esimest korda aja alla viie minuti - 4.55,8. |
| 1962 | olid Eesti NSV ja Soome malematšil edukamad eestlased 15:7. Esimesel laual oli Paul Keres üle Kaarle Ojanenist ja teisel Iivo Nei Eero Böögist. |
| 1961 | krooniti Paul Keres N Liidu meeskonna liikmena Oberhausenis (SLV) Euroopa meeskondlikuks meistriks. Keres kogus kolmandal laual 6 punkti 8 võimalikust. |
| 1956 | jooksis Linda Kepp Tartus esimese eestlannana 100 m 12 sekundist kiiremini (11,9). Paraku ei läinud tulemus kirja ametliku Eesti rekordina, sest küsitavusi oli taganttuule suhtes. |
| 1953 | lõppes Eesti ja Gruusia kergejõustikumatš eestlaste ootamatult suure võiduga 230,5:134,5. |
| 1934 | oli Eesti kergejõustikukoondis Riias peetud kolmikmaavõistlusel Läti ja Poolaga avapäeva järel juhtimas, kuid lõpuks tuli siiski tunnistada poolakate paremust. 1. Poola 134, 2. Eesti 129,5, 3. Läti 72,5. |
| 1924 | sai Eesti esimene olümpiavõitja Alfred Neuland oma teise olümpiamedali, kui oli Pariisi olümpial tõstmise kergekeskkaalus (kuni 75 kg) kogusumma 455 kiloga teine. Kulla võitis 492,5 kiloga itaallane Carlo Galimberti. Ka pronks kuulus Eestile, selle sai 450-kilose kogusumma eest Jaan Kikkas. Kergekaalus (kuni 67,5 kg) sai Eduard Vanaaseme samal päeval 415 kiloga kuuenda koha. |
| 1921 | pidas Eesti jalgpallikoondis esimese maavõistluse koduväljakul, mängides Tiigiveski väljakul Rootsiga üllatuslikult 0:0 viiki. |
