| 2022 | saavutas 17-aastane kõrgushüppaja Karmen Bruus USA-s Eugene'is toimunud kergejõustiku MM-il seitsmenda koha. Ühtlasi kordas MM-ide ajaloo noorima kõrgushüppajana finaali pääsenud Bruus tulemusega 1.96 Eesti rekordit ja U-18 vanuseklassi tipptulemust. |
| 2022 | võitis Lauri Malsroos Rootsi Falunis jalgrattaorienteerumise MM-võistlustel meeste sprindis pronksmedali. See oli Malsroosile 11. tiitlivõistluste medaliks. |
| 2015 | kihutati viimased kiiruskatsed Lõuna-Eestis autoralli EM-võistluste etapil. Võitsid venelased Aleksandr Lukjanuk – Aleksei Arnautov (Mitsubishi). Parima Eesti rallipaarina said Rainer Aus – Simo Koskinen (Mitsubishi) kolmanda koha. |
| 2015 | sepistasid eestlased kuni 16-aastaste veemootorisportlaste EM-võistlustel Lätis Alūksnes võistlusklassis JT-250 kaksikvõidu. Kuldmedali vääriliselt kihutas Stefan Arand ja hõbe kuulus Georgi Iljinile. |
| 2014 | võitis Lauri Malsroos Rootsis Kristianstadis rattaorienteerumise MK-etapi sprindis. |
| 2013 | tegi Ksenija Balta pärast kaks ja pool aastat väldanud vigastuspausi esimese etteaste, läbides Valmieras Balti matšil 100 m ajaga 11,66. Samal päeval püstitasid Grit Šadeiko, Maris Mägi, Maarja Kalev ja Balta 4 x 100 m teatejooksus uue Eesti rekordi 45,42. |
| 2012 | algas Ida-Virumaal Aidu karjääris sõudekanali süvendi ehitamine. |
| 2004 | alistas Katrin Käärt esimese eestlannana 200 m jooksus elektroonilise ajavõtuga 24 sekundi piiri, kui sai Valga staadionil ajaks 23,85. |
| 2003 | sai Argo Golberg Poolas Bydgoszczis peetud kuni 23-aastaste EM-võistlustel 100 m jooksus hõbemedali uue Eesti rekordi 10,28 sekundiga. Alates 1984. aastast Mihhail Urjadnikovi nimele kuulunud rekordit parandas ta 0,06 sekundiga. |
| 2001 | uuendas triatleet Kirill Litovtšenko Austrias nn Raudmehe distantsil (3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu, 42 km jooksu) Eesti tippmarki, läbides distantsi ajaga 8:32.04. |
| 1997 | lõppesid LAV-is Kaplinnas vehklemise MM-võistlused, kus Eesti vehklejate parimaks saavutuseks jäi epeenaiskonna neljas koht. |
| 1993 | lõppes korvpalli Idaliiga esimene hooaeg. Finaalis alistas Kaunase Žalgiris Peterburi Spartaki, kolmanda koha sai Tallinna Kalev. |
| 1988 | lõppesid Istanbulis EM-võistlused jahilaskmises. N Liidu kaevikraja meeskonna koosseisus sai koos Dmitri Monakovi ja Aleksandr Lavrinenkoga kuldmedali ka Urmas Saaliste. Individuaalvõistlusel oli Saaliste kümnes. |
| 1987 | tuli Valter Külvet N Liidu meistriks kümnevõistluses, kogudes Kadriorus uut Eesti rekordit tähistava summa 8332 punkti. Külveti seeria: 11,06 - 7.44 - 14.57 - 2.04 - 49,27 - 14,98 - 49.36 - 4.80 - 63.08 - 4.25,94. |
| 1987 | lõppesid Brjanskis N Liidu meistrivõistlused kergejõustikus, kus kulla teenisid kaks Eestis sündinud, kuid võõrsile elama asunud kergeatleeti. Kiievit esindanud Jüri Tamm oli parim vasaraheites 82.02 ja Moskvas elanud Anne Horina-Salak kettaheites 65.74-ga. |
| 1986 | sai 17-aastane Anu Kaljurand Ateenas peetud esimestel juunioride MM-võistlused kergejõustikus neidude kaugushüppes 6.46-ga hõbemedali. Kulla teenis 6.70 hüpanud Patricia Bille (SDV). |
| 1981 | tuli Peeter Päkk jahilaskmise EM-võistlustel Moskvas N Liidu kaarrajameeskonna koosseisus Euroopa meistriks. |
| 1980 | avati Moskvas XXII suveolümpiamängud. N Liidu koondisse kuulus 11 Eestit esindanud sportlast: Jüri Tamm, Heino Puuste, Enn Sellik, Jaak Uudmäe, Sergei Ždanov, Vladimir Ignatenko, Nikolai Poljakov, Aleksandr Zõbin, Ivar Stukolkin, Mait Riisman ja Viljar Loor. Soome koondises oli Eesti juurtega odaviskaja Tiina Lillak. |
| 1978 | sai Heino Puustest esimest korda Eesti rekordimees odaviskes. Vilniuses peetud vendade Znamenskite mälestusvõistlustel sai Puuste kirja 84.06, ületades ligi 13 aastat Mart Paamale kuulunud senise rekordi ühe sentimeetriga. |
| 1959 | sai N Liidu ja USA teise maavõistluse kangelaseks Hubert Pärnakivi, keda tabas Philadelphias 36-kraadises leitsakus päikesepiste. Pärnakivi suutis siiski jooksu lõpetada. N Liit võitis maavõistluse 175:160. |
| 1958 | jooksis Hubert Pärnakivi esimese eestlasena 5000 m alla 14 minuti, saades Tallinnas peetud N Liidu meistrivõistlustel ajaks 13.59,8. See tulemus andis hõbemedali ja püsis Eesti rekordina ligi kuus aastat. |
| 1950 | lõppes Eesti ja Karjala-Soome malematš Eesti võiduga 12,5:7,5. |
| 1940 | määrati Eesti Spordi Keskliidu uus koosseis. Esimeheks sai Aleksander Pirson. |
| 1940 | tõukas Aleksander Kreek Tapal kuuli 16.40,5, mis ületas poole sentimeetriga kehtiva Eesti rekordi ja oli tol hetkel hooaja parim tulemus Euroopas. |
| 1938 | saavutasid odaviskajad Gustav Sule ja Friedrich Issak kaksikvõidu Berliinis peetud rahvusvahelistel võistlustel vastavalt 72.22 ja 71.85-ga. |
| 1938 | võitis Aleksander Kreek Stockholmi eliitmängudel esikoha kuulitõukes 16.05-ga. |
| 1936 | kaotas Eesti ujumiskoondis Pirital peetud kolmandal Eesti ja Soome maavõistlusel põhjanaabritele 34:36, kusjuures meeste konkurentsis võitsid kindlalt eestlased 23:17. Egon Roolaid võitis 100 ja 400 m vabaujumise ning Ernst Volke 100 m seliliujumise. |
