| 1921 | lõppesid Tartus esimesed Eesti meistrivõistlused kreeka-rooma maadluses ja tõstmises. Maadlusmatil tulid meistriteks Albert Kusnets, Eduard Pütsep, Roman Steinberg, Herman Krusenberg ja Artur Kukk, tõstmises Gustav Ernesaks, Alfred Neuland, Alfred Puusaag, Saul Hallap ja Eduard Tischler. Parimateks tehnikameesteks tunnistati Pütsep ja Ernesaks. |
| 1923 | väisas Tallinnat Nõukogude Venemaa jalgpallikoondis. Tallinna Jalgpalli Klubi staadionil peetud sõprusmäng Eesti koondisega lõppes külaliste 4:2 võiduga. Nõukogulaste neljast väravast kolm lõi Mihhail Butussov, eestlaste mõlemad väravad sündisid koondise debütandi Elmar Kaljoti realiseeritud penaltitest (seisuks 1:2 ja 2:3). |
| 1929 | võitis Eesti jalgpallikoondis Tallinnas peetud maavõistlusmängus Läti 4:1. Võitjate väravad lõid Johannes Brenner, Eduard Ellmann-Eelma, Heinrich Paal ja Arnold Pihlak. Rekordinternatsionaal Pihlak pidas koondises 37. mängu. |
| 1935 | mängisid Eesti ja Leedu jalgpallikoondised Kaunases peetud maavõistluse 2:2 viiki. Evald Tipnerist sai kuldinternatsionaal – mäng Kaunases oli talle koondise särgis viiekümnes. |
| 1938 | edestas Eesti Tartus lõppenud SELL-i mängudel Soomet kahe punktiga. Suurüllatuse valmistas 1500 m jooksus Ilmar Piliste, kes alistas 0,1 sekundiga (4.10,3) Berliini olümpiavõitja 5000 m jooksus Gunnar Höckerti. |
| 1938 | lõppesid Viinis esimesed naiste EM-võistlused kergejõustikus. Eestit esindasid Ilse Uus ja Alma Parmson 100 m jooksus ja kaugushüppes, kuid edutult. Kõrgushüppes püstitas Dora Ratjen (Saksamaa) hiilgav maailmarekord 1.70-ga, kuid hiljem selgus, et võitja polnudki naine ja tema võit tühistati. |
| 1941 | mõisteti kahekordne olümpiavõitja Kristjan Palusalu Arhangelskis sõjatribunali poolt surma põgenemiskatse eest. Otsus pidi täide viidama 30. septembril, aga muudeti õnneks 27. septembril ümber 10-aastaseks sundteenistuseks. |
| 1962 | lõppes Riias N Liidu meistrivõistluste finaalturniir vabamaadluses. Poolraskekaalus võidutses Tiit Madalvee. |
| 1969 | sai Tõnu Lepik Ateenas peetud 9. EM-võistlustel kergejõustikus kaugushüppevõistlusel pronksmedali 8.04-ga. Kulla võitis armeenlane Igor Ter-Ovanesjan (8.17) ja hõbeda britt Lynn Davies (8.07). |
| 1977 | tuli Brasiilias peetud juunioride MM-võistlustel võrkpallis N Liidu meeskonna liikmena võitjaks ka Jüri Rohilaid. |
| 1978 | sai Enn Sellik N Liidu meistrivõistlustel Tbilisis 5000 m jooksus hõbemedali ajaga 13.43,2. Kulla võitis EM-i medalimees Aleksandr Fedotkin 13.30,7-ga. Kaks Eesti tipptulemust sündis samal päeval teatejooksudes. Naiste 4 x 200 m teatejooksus tõi Jelena Moskaljova, Anne Sookaela, Aili Alliksoo ja Ellen Külvandi ühistöö tulemuseks 1.40,4, meeste 4 x 800 m teatejooksus said Gennadi Bezrodnov, Toivo Puronen, Andres Vakra ja Mihkel Konsa tulemuseks 7.26,3. |
| 1981 | püstitas Ille Kukk Moskvas peetud N Liidu meistrivõistluste eeljooksus Eesti rekordi naiste 1500 m distantsil ajaga 4.14,05. |
| 1991 | otsustas ROK-i täitevkomitee oma Berliinis peetud istungil taastunnustada Eesti, Läti ja Leedu olümpiakomiteesid. |
| 2000 | pidi Eesti epeemeeskond (Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit, Nikolai Novosjolov) Sydney olümpiaturniiril leppima üheksanda kohaga. Kohe esimeses ringis kaotati Ungarile 42:45 ja seejärel alistati 9.- 10. koha kohtumises Austria 45:44. |
| 2005 | hukkus Walesi rallil toimunud avariis Markko Märtini kaardilugeja Michael Park. Eestlane ja inglane olid koos sõitnud alates 2000. aastast. |
| 2005 | sai Kristjan Rahnu Talence’i kümnevõistlusel 8124 punktiga kolmanda koha ning oli IAAF-i mitmevõistluse sarivõistluse kokkuvõttes viies. |
| 2008 | said teist korda Kadrioru staadionil peetud ERGO kettaheite maailmamängudel esikoha Gerd Kanter (69.24) ja Aleksander Tammert (60.70). |
| 2009 | lõpetas Eesti Suusaliit majanduslikel põhjustel koostöö suusahüppajate peatreeneri austerlase Martin Höllwarthiga. |
| 2011 | võitis Eesti paarisaeruline neljapaat koosseisus Andrei Jämsä, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo Plovdivis peetud sõudmise EM-võistlustel hõbemedali. Kulla sai Venemaa nelik. |
| 2013 | teatas kaks korda Eesti aasta naissportlaseks valitud Triin Aljand, et loobub tippspordist. 28-aastase ujuja sõnul sundisid teda sellist otsust langetama sagenenud vigastused. |
| 2014 | kiitis Vabariigi Valitsus heaks Kultuuriministeeriumis ette valmistatud eelnõu, mis lõi õigusliku aluse treeneritele töötasutoetuse maksmiseks riigieelarvest. 2015. aastaks kavandati eelarvesse ligi 1200 treeneri töötasutoetuseks 3,51 miljonit eurot. |
| 2014 | lõpetas purjelaudur Ingrid Puusta Hispaanias Santanderis peetud MM-võistlused naiste RS:X klassis 23. kohaga ning kindlustas Eestile esimese koha 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel. |
| 2015 | tähistas jalgpalliklubi Flora oma 25. sünnipäeva. A. Le Coq Arenal võõrustati liigamängus Tartu Tammekat oranžis juubelihooaja erivormis. |
| 2016 | heitles Maicel Uibo Prantsusmaal Talence’i kümnevõistlusel võidu eest Aleksei Kasjanoviga, kuid ei suutnud viimasel alal 1500 m jooksus lõpuni ukrainlase tempos püsida ning sai 8071 punktiga teise koha. Kasjanov kogus kuus punkti rohkem. |
| 2016 | võitis Karoliine Loit epeevehklemise naiskadettide Euroopa karikavõistluste etapi Serbias Zrenjaninis ja tõusis ühtlasi oma eakaaslaste Euroopa edetabelis liidriks. |
| 2019 | lõppes Eesti võrkpallimeeskonna EM-võistluste teekond, kui alagrupiturniiri viimases mängus Hollandis Amsterdamis kaotati 0:3 Ukrainale. Suurte lootustega EM-ile sõitnud eestlased seekord võidurõõmu maitsta ei saanud ning üldarvestuses jäädi 24 meeskonna seas viimaseks. |
| 2022 | lõppesid Saksamaal Rudersbergis külgvankriga mootorrataste MM-võistlused. Viimasel etapil kolmanda koha punktid teeninud Kert Varik ja Lari Kunnas võitsid kokkuvõttes hõbemedalid. Tegemist oli Eesti motokrossi läbi aegade parima tulemusega. Medalivõidu järgselt teatas 38-aastane Varik, et lõpetab tippsportlase karjääri. |
| 2022 | lõppes Itaalias Olbias jetispordi MM-hooaeg. Üldkokkuvõttes teenis kaks kuldmedalit Mattias Siimann Runabout GP2 ja GP4 klassides, Ski Ladies GP1 klassis võttis kulla Jasmin Üpraus ning Ski GP3 klassis Mattias Reinaas. Ski GP2 klassis pälvis Reinaas pronksi. |
