KIVINE, Paavo (19. XI 1939 Esna v, Järvamaa), kergejõustiklane, spordiajakirjanik ja kirjastaja, Tea K-se abikaasa, Kadri K-se isa, Sirkka-Liisa K-se onu. 180 cm, 73 kg. Lõpetas 1958 Paide kk-i ja 1963 filoloogina TRÜ ajaloo-keeleteaduskonna. Sportima hakkas Öötla 7-kl koolis Arved Hiiemäe innustusel, Tartus treenis Fred Kudu juhendamisel. Oli kaugushüppes 1965 NL-i mv-tel ja 1967 rahvaste spartakiaadil 6. ning 1964 NL-i sisemv-tel 5. Võitis 1965–67 NL-i aü-te mv-tel 2 kulda (kaugushüppes ja 200 m tõkkejooksus) ja 1 hõbeda (kaugushüppes), tulnud kaugushüppes ja 4 × 100 m teatejooksus NL-i üliõpilasmeistriks. Eesti mv-tel võitnud 1962–68 kaugushüppes 6 kulda (3 sisemv-tel), 4 hõbedat (1 sisemv-tel) ja 1 pronksi. Tulnud 1965–67 3 korral teatejooksudes Eesti meistriks. Parandanud 1963–65 3 korda Eesti kaugushüpperekordit (7.55 – 7.75; 1965 Euroopa edetabeli 10. tulemus), kuulunud ka 4 × 100 m teatejooksus ja 4 × 110 m tõkketeatejooksus rekordi püstitanud meeskonda. Isiklikke rekordeid: 100 m 10,9 (1966), 110 m tõkkejooks 15,1 (1965), 200 m tõkkejooks 23,5 (1967). Msp (1963). Võistelnud 21 korda Eesti koondises. Kuulunud Kalevisse. Olnud 1964–67 Edasi spordinurga toimetaja, 1968–70 Eesti Raadio "Päevakaja" tegijaid, 1970–88 kirjastuse Eesti Raamat toimetaja ja osakonnajuhataja, a-st 1989 kirjastuse Olympia direktor (a-st 1992 omanik). Rikastanud autorina, koostajana ja tõlkijana spordikirjandust, sisustanud publitsistina spordi- ja kultuuriajakirju ning spordi-, kultuuri- ja päevalehti, kirjutanud spordilühifilmide stsenaariume. Saanud kirjandusauhindu, sh J. Smuuli preemia (1983). Olnud tegev Eesti Olümpiaakadeemia eestseisuses. ENSV tnl kultuuritegelane (1983), Paul Kerese ausa mängu auhind Suur Mõõk (2001), rkl spordi elutööpreemia (2007). Ajakirjanike Liidu liige. Eesti Spordiajaloo Seltsi auliige (2019). Valgetähe IV klassi teenetemärk (2020). T: XX olümpiamängud. München 1972 (1974, autoreid), Spordi kuulsuseks (1976, autoreid), XXI olümpiamängud. Montreal 1976 (1978, autoreid), Spordi kuulsuseks 2 (1979, koostaja), XIII taliolümpiamängud. Lake Placid ’80 (1982), Tahtmine (1982, koos Jaan Taltsiga), Mälestusi Paul Keresest (1983, autoreid), Kergejõustiku kolmveerandsada (1984, autoreid), Paul Keres inter pares (1985, koostaja), Mäng (1986), XIV taliolümpiamängud. Sarajevo ’84 (1987, koostaja), Tähetund (1990, koostaja), Patroklose memoriaal (1991), XXIII olümpiamängud. Los Angeles ’84 (1994), 12 meest (1994), Hüvasti, sõbrad! (1994, koos Allar Levandiga), Barcelona ’92. XXV olümpiamängud (1995, autoreid), Te ei eksinud, härra parun (1995, autoreid), Elu on mäng (1998, koos J. Lõssoviga), Autogramm. Erki Nool (2005), Kristjan Palusalu. Mälestusi, müüte, materjale (2006, koostaja), Wolandi partii (2007), Lurich (2011, koostaja), Paul Keres. Mälestusi, materjale, kirju (2015), Palusalu (2017), Lurichi sõda (2018).
–
Poeg Märt K. (7. XI 1967 Tallinn) oli 1985 ja 1986 Eesti juunioride meister kaugushüppes (isiklik rekord 7.39).