| HÄRSING, LIIVIA-LEMMI
|
HÄRSING, a-ni 1956 P ü t s e p p, Liivia-Lemmi (30. VII 1937 Tallinn – 6. VII 2024 Tallinn), kergejõustiklane. 169 cm, 63 kg. Õppis Tallinna 8. mittetäielikus kk-s ja Tallinna 1. kk-s, lõpetas 1965 TPI majandusteaduskonna. Sportima hakkas 6. klassis õpetaja Evi Vabasalu õhutusel. Pärast edukat debüüti Tallinna koolinoorte mv-tel sai tema treeneriks Harry Aumere. 14-aastaselt püstitas esimese Eesti täiskasvanute rekordi. Tuli 1952 ja 1954 sprindis NL-i noortemeistriks. 1956 tõusis NL-i paremikku, sai NL-i rahvaste spartakiaadil Eesti rekordiga (11,8) 6. koha. Oli NL-i mv-te finaliste ka 1959–62, 1961 võitis NL-i aü-te spartakiaadil 100 m-s kulla ning oli NL-i mv-tel 100 ja 200 m-s neljas, sh 100 m-s Eesti rekordiga 11,6 (maailma hooaja edetabelis 7.–17.). Sai 1963 NL-i võistk mv-tel 200 m-s 3. koha. Eesti mv-tel võitis 1952–65 indiv 24 medalit: 100 m-s 9 kulda ja 3 hõbedat, 200 m-s 9 kulda, 400 m-s 1 kulla ning 80 m tõkkejooksus 2 hõbedat. Võitis 60 m-s ka sisemv-te kulla (1963) ja tuli 11 korral teatejooksudes Eesti meistriks. Püstitas 1952–61 indiv 15 Eesti rekordit: 60 m-s 2 (7,6 – 7,5), 100 m-s 6 (12,2 – 11,6), 200 m-s 5 (25,7 – 24,5) ja 400 m-s 2 (58,0 – 56,3). Teatejooksus oli 1953–63 13 korral rekordipüstitajaid. 100 m-s püsis tema joostud 11,6 Eesti rekordina üle 35 aasta. Msp (1956). Võistles 32 korda Eesti koondises. Töötas pärast TPI lõpetamist Statistika Keskvalitsuses, 1972–79 Kalevi kesknõukogus ja 1979–92 Viru kohviku administraatorina. Oli tegev Kergejõustikuföd-i ja Kalevi kergejõustikusektsiooni presiidiumis. Kalevi auliige (1965). Viimati täiendatud: 11.07.2024
Otsi meediast
| Tulemused
Sirvin andmebaasi... Soovin täpsustada biograafiat
| |
|