JAANSON, Villem-Johannes (22. X 1905 Palupera v, Tartumaa – 25. V 1983 Stockholm), laskur. Lõpetas Uderna külakooli ja 1927 allohvitseride kooli. Laskmist hakkas harrastama 1925, 1928 hakkas treenima sihikindlalt. Kuulus 1931–39 Eesti koondisse.Ta on ainus eestlane, kes on osalenud 1931., 1935., 1937., 1939. ja 1947. aasta MM-il. Võitis MM-idel meesk 7 medalit (3 kulda, 2 hõbedat ja 2 pronksi): 1935 väikepüssist 40 lasku põlvelt ja lamades (1964 silma, maailmarekord) kuld, 1937 sõjapüssist 20 lasku põlvelt hõbe, püsti hõbe ja 3 x 20 lasku pronks ning väikepüssist 40 lasku lamades pronks, 1939 väikepüssist 40 lasku lamades kuld (1977 silma, maailmarekord). Võttis 1932–38 osa kõigist Eesti-Soome maavõistlustest. Tuli 1933–39 2 korda indiv ja 5 korda meesk Eesti meistriks. Püstitas indiv 3 ja meesk 7 Eesti rekordit. Isiklikke rekordeid: vabapüssist 40 lasku lamades 391 (1933), väikepüssist 40 lasku lamades 399 (1939), 3 × 40 lasku 1147 (1938), 3 × 20 lasku 580 (1938), sõjaväe täpsuspüssist 543 (1937). Suurmeister täis- (1935) ja väikekaliibrilisest püssist (1937) laskmises. Oli elukutseline sõjaväelane, töötas allohvitseride koolis, auastmelt veltveebel (1938); tegutses ka Arsenali relvatehases uute püsside sisselaskjana. Emigreerus 1944 Rootsi. MM-il 1947 oli eestlastest edukaim laskur, võitis ka väikepüssist 50 lasuga (20 lamades, 10 istudes, 10 põlvelt ja 10 püsti) Argentina-Rootsi Seltsi hõbekarika. Kaitseliidu ja kaitseväe laskematši auhinnakett (1932), Tallinna Spordipressi Klubi kuldmedali saajaid Eesti parima spordisaavutuse eest (1935), Kaitseliidu Valgeristi III klassi teenetemärk, kuldkäekell riigihoidjalt (1937), USA Eesti Spordiliidu mälestusmedal (1980). A-st 2005 korraldatakse Männiku lasketiirus tema mälestusvõistlust. Maetud Solna Norra kalmistule. 25. mail 2006 avati Tallinnas Liiva kalmistul tema mälestuskivi.
B: J. Valdre, A. Kallandi. Eesti laskesport Argentiina karika valguses. Põltsamaa, 2006, lk 511–527.