JÜRLAU, Ademar (28. III 1907 Tartu – 20. VI 1995 Tallinn), kergejõustiklane. 169 cm, 58 kg. Lõpetas Tapa algkooli ja õppis Tallinna Linna Ühistehnikagümn-s. Spordihuvi tärkas karjapõlves. Hakkas harjutama tädipoja, Eesti meistri Karl Laursoni soovitusel jooksu. Võitis 1927 Rakvere Kalevi juubelivõistlustel Artur Reisneri ja Nikolai Küttise ees 60 m jooksu Eesti rekordit ületava 6,9-ga. Oli 1934 EM-il 1500 m-s 8., 800 m-s ei pääsenud eeljooksust edasi. Tuli 1931–36 5 korda 800 m-s ja 4 korda 1500 m-s ning 2 korral Tallinna Kalevi meeskonnas 4 × 400 m teatejooksus Eesti meistriks. Võistles 13 korda Eesti koondises. Püstitas 1934 4 Eesti rekordit: 800 m 1.58,6 ja 1.56,2, 1000 m 2.36,8 ja 1500 m 4.03,2. Töötas 1925–31 Rakveres kirjutus- ja koolitarvete kaupluses müüjana ja a-st 1931 Tallinnas A. Bertelovi ja J. Kodrese firma rändagendina. Punaarmeesse mobiliseerituna võttis osa II maailmasõjast. A-st 1944 töötas Kirjastuskeskuses varustusosakonna juhatajana, ENSV Kultuuriministeeriumi Varustuse-Turustuse Peavalitsuse ülemana ning ENSV Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee fondide valitsuse juhataja asetäitjana. Tegutses kergejõustikukohtunikuna (1948 ülel kat), ajamõõtjana isegi 80-aastaselt. Oli vab kohtunikekogu esimees ja kauane juhatuse liige ning kuulus Tallinna kergejõustikusektsiooni presiidiumi.
B: R. Toomsalu. Üks kevade ja üks suvi. Tln, 1993, lk 144–146.
–
Poeg Peep J. (11. III 1941 Tallinn – 7. X 2011 Tallinn), kergejõustiklane, oli 1963–68 teatejooksudes 7 korral Eesti rekordi püstitajaid ning 1962 ja 1966 Eesti meistreid. Isiklik rekord 400 m-s 48,0 ja 800 m-s 1.51,0 (mõlemad 1965).