LIIVIK, a-ni 1936 L i i v e r, August (26. I 1903 Särevere v, Järvamaa – 3. V 1942 Vjatlag, Kirovi obl, Vene NFSV), laskur. Lõpetas 1925 Paide ühisgümn-i ja 1927 sõjakooli aspirandiklassi, omandas 1928 Tallinnas riigikaitseõpetaja kutse. Laskmist hakkas harrastama 1926 sõjakoolis õppides. Kuulus 1932–39 Eesti koondisse. Võitis MM-idel 18 medalit: 11 kulda, 5 hõbedat ja 2 pronksi. 1935 MM-il vabapüssist 40 lasku püsti indiv ja 3 x 40 lasku meesk hõbe (püsti 1., lamades 2. ja põlvelt 3. koht), 1937 väikepüssist 40 lasku püsti indiv pronks, meesk vabapüssist 3 x 40 lasku kuld (Argentina karika matš; 5526 silma, maailmarekord), 40 lasku põlvelt ja 40 lasku püsti (1752 silma, maailmarekord) kuld, 40 lasku lamades ja väikepüssist põlvelt kuld, 40 lasku püsti (1852 silma, maailmarekord) kuld; 1939 indiv vabapüssist 3 x 40 lasku kuld, 40 lasku lamades ja väikepüssist 3 x 40 lasku hõbe, 40 lasku püsti pronks, meesk vabapüssist 3 x 40 lasku (Argentina karika matš) ja 40 lasku põlvelt (1880 silma, maailmarekord) kuld, 40 lasku lamades hõbe ja väikepüssist 40 lasku põlvelt (1944 silma, maailmarekord) kuld, 40 lasku lamades (1977 silma, maailmarekord) kuld. Osales 1932–36 ja 1938 (1935 ja 1938 indiv 1. koht) Eesti-Soome maavõistlustel. Püstitas 8 indiv Eesti rekordit ja osales 12 meesk rekordi püstitamisel. Isiklikke rekordeid: vabapüssist 3 × 40 lasku 1127, püsti 371 (1939); väikepüssist 3 × 40 lasku 1175, 3 × 20 lasku 581 (1938), püsti 385, põlvelt 394 (1938). Suurmeister täis- (1935) ja väikekaliibrilisest püssist (1936) laskmises. Kuulus 1929–40 Kaitseliidu Paide malevkonna laskurklubisse. Töötas 1932–40 Paide ja Türi gümn-s ning Vodja ja Paide kutsekoolis riigikaitseõpetajana. Oli 1932–38 Kaitseliidu Paide malevkonna pealik ja 1934–40 ka Järva maleva käskudetäitja-pealik, auastmelt leitnant (1938). Kuulus 1936–40 Järvamaa Spordiliidu juhatusse. Tegutses aktiivselt ka laskekohtunikuna. 20. XII 1940 arreteeriti, hukkus vangilaagris. Kaitseliidu ja kaitseväe laskematši auhinnakett (1933), Kaitseliidu sõrmus heade lasketulemuste eest (1935), Tallinna Spordipressi Klubi kuldmedali saajaid Eesti parima spordisaavutuse eest (1935), Kaitseliidu Valgeristi III klassi teenetemärk, Kaitseliidu Kotkaristi V klassi teenetemärk (1935), kuldtaskukell riigihoidjalt (1938). 22. aprillil 1989 avati tema kodumaja (Paides Rüütli 10) seinal mälestustahvel ja 24. juunil 1992 tema sünnikohas Põikva külas mälestuskivi. 1990–2007 on Vodjal ja a-st 2008 Kaiu lasketiirus korraldatud tema mälestusvõistlust.
B: J. Valdre, A. Kallandi. Eesti laskesport Argentiina karika valguses. Põltsamaa, 2006, lk 469–484.