VEETÕUSME, Erich (24. I 1918 Tallinn – 17. V 1959 Tallinn), kergejõustiklane. 172 cm, 67–68 kg. Lõpetas Pikavere algkooli, õppis sõjaväeteenistuses autojuhiks. Lapsepõlv möödus Raasikul. Esimest korda võistles 16-aastaselt. Treenis omapäi, a-st 1937 Tallinnas tselluloosivabrikus töötades Puhkekodu liikmena koos Hugo Tartoga. Tõusis esile Eesti meistri ja rekordimehena 800 m jooksus. Kalevi liikmena (a-st 1939) treenis Edgar Tamme, Ruudi Toomsalu ja Eduard Pröömi juhendamisel. Võitis NL-i mv-tel 1500 m jooksus 4 kulda (1945, 1949–51) ja hõbeda (1947), 800 m jooksus hõbeda (1949) ja 2 pronksi (1945 ja 1948), ka teatejooksus hõbeda (1945) ja pronksi (1946). Oli 1938–52 distantsidel 800–5000 m 22 korda Eesti meister (sh 6 korda murdmaajooksus) ning 13 korda Eesti meistreid teatejooksus. Parandas 1500 m jooksus 2 korda NL-i rekordit (1949 3.51,4 ja 1950 3.50,4) ning oli rekordi püstitajaid ka teatejooksus: 1948 4 × 800 m ja 1952 4 × 1500 m. Eesti rekordeid uuendas 1938–52 25 korral (800 m 1.55,8 – 1.53,3, 1000 m 2.34,0 – 2.28,4, 1500 m 3.59,8 – 3.50,4, 2000 m 5.34,8 – 5.30,4, 3000 m 8.38,4 – 8.18,6, 5000 m 15.02,0 – 14.39,6). Isiklikke rekordeid: 400 m 50,8 (1945), 2000 m 5.22,4 (1952). 11 korral oli Eesti rekordi püstitajaid ka teatejooksus. Kuulus 4 korda NL-i ja 26 korda Eesti koondisse. Juhendas 1945–54 Kalevi keskmaajooksjaid Aleksander Tšikinit, Manivald Vallikivi, Ilmar Pendret, Ants Kõverjalga ja Mihail Velsvebelit. Oli õpiku "Kergejõustik" (1956) autoreid. 1960–92 korraldas Kalev tema mälestusvõistlust.
B: T. Lääne ja S. Oll. Keskmaajooks. Tln, 2000, lk 8; K. Reinsalu ja A. Nilk. Eesti jooksjate lood. Tln, 2015, lk 289–298.