KUDU, Fred (4. I 1917 Pärnu – 29. IX 1988 Tartu), kergejõustiklane, treener ja spordipedagoog, Ethel K. abikaasa. 176 cm, 72 kg. Lõpetas 1936 J. Westholmi gümn-i ja 1940 TÜ arstiteaduskonna kehalise kasvatuse osakonna. Sportima hakkas 1929, harrastas kergejõustikku ja suusatamist, hiljem ratsutamist ja autorallit. Äratas juba noorteklassis tähelepanu mitmekülgsusega, tulles 1934 ja 1935 TKSÜ kergejõustikuvõistlustel üldvõitjaks. Tuli 1939 kaugushüppes Eesti meistriks ja püstitas 200 m tõkkejooksus Eesti rekordi 26,2. Isiklikke rekordeid: 100 m 11,0 (1939), kaugus 7.25 (1940). Msp (1943). Võistles 5 korda Eesti koondises. Asus 1940 tööle ESK kergejõustikutreenerina ja TÜ õppejõuna. Osales 1941–43 Punaarmeesse mobiliseerituna II maailmasõjas. Oli 1943–44 ENSV Spordikomitee õppespordiosakonna ülem, 1944–50, 1952–57 ja 1960–65 TRÜ KKT dekaan ning 1944–50 ja 1952–73 kergejõustikukateedri juhataja (a-st 1956 dots). TÜ KKT töölerakendaja ja kujundaja, materiaalse baasi rajajaid (võimlate taastamine, TÜ staadioni, Kääriku spordibaasi, sõude- ja ratsaspordibaasi ning lasketiiru ehitamine) ning ülikooli uute allasutuste ellukutsujaid (arstiteaduskonna spordimeditsiiniosakond, lihasetalitluse probleemlabor). Oli 1944 NL-i koondise treenereid, 1964–78 NL-i mitmevõistlejate koondise vanemtreener ja treenerite nõukogu esimees, 1960, 1964, 1968, 1972 ja 1976 NL-i olümpiakoondise treenereid. Õpilasi: Aleksander Tšikin, Jaan Jürgenstein, Alfred Pisuke, Heino Lipp, Rein Aun, Heino Tiik, Lea Maremäe, Vilve Maremäe, Linda Kepp, Paavo Kivine, Enno Akkel, Valter Külvet, Nikolai Avilov, Henn Vallimäe. Kuulus Kergejõustikuföd-i presiidiumi (1959–61 aseesimees) ja treenerite nõukokku (1963–66 esimees), oli Eesti spartakiaadikoondise vanemtreener. 1964 ja 1972 NL-i treenerite konkursi võitjaid. Oli NL-is ja Euroopas mitmevõistluse maavõistluste algatajaid (1965 NL-SLV, 1969 Eesti-Rootsi) ning mitmevõistluses EK käivitajaid (1973). Esines rhv treenerite foorumitel lektorina, avaldas kodu- ja välismaises ajakirjanduses artikleid, oli suurvõistlustel kaasatud Rhv Kergejõustikuliidu apellatsioonižüriidesse. Sai 1973 NL-i Spordikomitee kuldse teenetemärgi ja 1982 Saksamaa Liitvabariigi rhv treenerite auhinna. NL-i tnl treener (1964), ENSV tnl sporditegelane (1964). Kalevi auliige (1963), Kergejõustikuföd-i auliige (1964). A-st 1990 on korraldatud tema mälestusvõistlust, 1992 püstitati Käärikule tema mälestussammas. Valiti 2020 Eesti spordi kuulsuste halli. T: Mitmevõistlus (1975), Легкоатлетические многоборья (Moskva, 1970 ja 1981)
B: Kalev. Läbi sajandi. Kolmas osa. Treenerid. [Koostanud J. Maidlo] Tln, 2003, lk 91–119; Eesti kergejõustiku kolmveerandsada. [Koostanud Ü. Tuulik] Tln, 1984; J. Kriisk. Boss. Mälestusi Fred Kudust. Trt, 2008.