KOTKAS, Johannes (3. II 1915 Kodijärve v, Tartumaa – 8. V 1998 Tallinn), maadleja ja sporditegelane. 184 cm, 115 kg. Lõpetas Tartu 15. algkooli ja õppis tööstus-majanduskoolis metallitööd. Sporti hakkas tegema 1931, harrastas võimlemist ja tõstmist, maadlusele pühendus 1934 Aleksander Pohla õhutusel ning Osvald Laane ja Adalbert Tootsi juhendamisel. Pärast Kristjan Palusalu taandumist oli ligi 20 aastat maailma parimaid raskekaalumaadlejaid. Helsingi OM-il 1952 kuld (13 minutit ja 36 sekundit väldanud maadlusajaga!), Melbourne'i OM-il 1956 oli varuvõistleja. 1953 MM-i hõbe, 1938, 1939 ja 1947 tuli Euroopa meistriks, 1956 võitis MK. NL-i mv-tel võitis Kreeka-Rooma maadluses 12 kulda (1940 ja 1943–45 absoluutse meistrina, 1946, 1948, 1950–53, 1955 ja 1956 raskekaallasena) ning 3 hõbedat (1945, 1949 ja 1954), vabamaadluses kulla (1947) ja 2 hõbedat (1946 ja 1948). NL-i meesk mv-tel sai Kreeka-Rooma maadluses 2 kulda (1947 ja 1948), 1 hõbeda (1945) ja 2 pronksi (1951 ja 1953). Sambomaadluses sai 1951 NL-i mv-tel hõbeda (alistas kõik vastased, esikoha kaotas punktidega). Vasaraheites võitis NL-i mv-tel 1943 NL-i rekordiga 53.88 kulla, 1946 hõbeda ning 1945 ja 1947 pronksi, kuulitõukes 1943 pronksi. Kreeka-Rooma maadluses 14-kordne (1939, 1945–46, 1948–52 ja 1954–59) ning vabamaadluses 8-kordne (1937–39, 1945, 1947–49 ja 1951) Eesti meister. Tuli 1946 ka tõstmises ja 1950 vasaraheites Eesti meistriks. Töötas 1934–36 Tartus lukksepana, teenis 1936–37 aega mereväes ja oli 1937–41 Tallinnas pangaametnik. Punaarmeesse mobiliseerituna oli 1941–42 Kotlases tööpataljonis ja 1942–44 Moskvas Dünamo autojuht. 1944–46 ENSV Spordikomitee esimehe asetäitja, 1946–61 NL-i Spordikomitee instruktor (stipendiaat), 1961–76 ENSV Spordikomitee vanemtreener, a-st 1976 kuni pensionile jäämiseni Dünamo maadlustreener. Tegutses ka maadluskohtunikuna (1965 ülel kat). NL-i tnl msp (1943), ENSV tnl sporditegelane (1964), audünamolane (1970) ja EOK auliige (1992). Rhv Maadlusliidu kuldne teenetemärk (1996), Lenini orden (1957), Riigivapi III klassi teenetemärk (1996). Avaldas kirjutisi Kehakultuuris ja Spordilehes. Valiti 2020 Eesti spordi kuulsuste halli. 29. juulil 2022 avati Ivaste külas (Kambja vald) tema mälestuskivi. Maetud Tallinna Metsakalmistule. B: G. Kristjanson. Eesti raskejõustiku ajaloost. Tln, 1973, lk 211–214; V. Panso. Portreed minus ja minu ümber. Tln, 1975, lk 109–115; 100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988). [Koostanud L. Koik] Tln, 1996, lk 249–269; Johannes Kotkas. [Koostanud T. Lääne] Tln, 2005; T. Karuks. 101 Eesti spordilugu. Tln, 2011, lk 94–95; H. Linn. Eesti Dünamo ajalugu. 1. raamat. Tln, 2017, lk 157–176.