KLEIN, Martin (12. IX 1884 Tarvastu v, Viljandimaa – 11. II 1947 Tarvastu v, Viljandimaa), maadleja. 174 cm, 75–80 kg. Õppis Kuressaare valla- ja Tarvastu kihelkonnakoolis. Rammu katsuma ja turnima hakkas kodutalus Kitsil Tarvastu aedniku Mart Valge õhutusel. Läks 17-aastaselt laevale, hiljem oli Peterburis ehitustööline. Maadlussaladustega tutvus Peterburis Tõnu Võimula maadlusseltsides, küpsuse saavutas Sanitase spordiklubis, kus töötas ka valvurina. Võitis 1912 Stockholmi OM-il keskkaalus (75 kg) hõbeda, pidades soomlase Alfred Asikaisega olümpiaajaloo pikima, 11 tundi ja 40 minutit kestnud võiduka maadlusmaratoni. 1913 Breslau MM-il katkestas matši käevigastuse tõttu, samal aastal Kiievis Venemaa olümpial võitis raskekaalus kulla. Balti mv-tel sai 1912 III klassis 2. auhinna. Oli lühikest aega tsirkusemaadleja. Võttis Sakala partisanide pataljonis osa Vabadussõjast ja sai autasuks Viljandimaal Säga külas Aaviku asundustalu. 1919 kutsuti ta Tondi spordilaagrisse treenima Antwerpeni OM-iks valmistuvat Eesti maadlusmeeskonda. Kodukandis vedas ta maapoisse oma veoautoga Viljandisse maadlustreeningutele ning Pukka, Otepääle ja Rõngusse võistlusreisidele. A-st 1962 on korraldatud Mustlas ja Viljandis Kreeka-Rooma maadluses ning a-st 1990 vabamaadluses tema mälestusvõistlust. 2002 püstitati Viljandi spordihoone esisele väljakule ja 2017 Mustla purskkaevu juurde tema mälestussammas (mõlema kuju autor Mati Karmin). Valiti 2020 Eesti spordi kuulsuste halli. Maetud Tarvastu kalmistule.
B: 100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988).[Koostanud L. Koik] Tln, 1996, lk 78–83; T. Kuningas, T. Lääne. Olümpiamängude ajalugu 1896–1916. Tln, 2004, lk 335–336; T. Lääne. Eesti olümpiamedalivõitjad. Tln, 2006, lk 108–109; T. Lääne. Eesti sportlased olümpiamängudel: Ateena 1896 – Peking 2008. Tln, 2009, lk 104; T. Lääne. Eesti spordi taskuentsüklopeedia. Tln, 2010, lk 104–106; T. Karuks. 101 Eesti spordilugu. Tln, 2011, lk 24–25; E. Priidel. Olümpiahõbe Martin Klein. Tln, 2012; Martin Klein. [Koostanud T. Lääne] Tln, 2012.