12.07. SÜNDINUD

1909Martin, Elmar
1910Mikson, Evald
1928Kutman, Martin
1929Teesalu, Peeter
1931Lind, Heino
1938Helari, Imbi
1940Loko, Jaan
1940Kaiv, Ilmar
1941Jürjo, Väino
1944Kukk, Kalle
1946Kinsigo, Mari
1956Toim, Johannes
1956Vakker, Urve
1963Paalberg, Tiit
1963Raud, Rainer
1964Ratnik, Inara
1977Kasemaa, Mikk
1980Embrich, Irina
1986Jaadla, Hannaliis

12.07. EESTI SPORDIAJALOOS  

2019võitsid Napolis toimunud 30. suveuniversiaadil vibulaskurid Lisell ja Robin Jäätma plokkvibu segavõistkondade arvestuses kuldmedalid, alistades finaalis Taivani esinduse.
2015Tallinnas Kadrioru staadionil lõppenud kuni 23-aastaste kergejõustiklaste Euroopa meistrivõistlused tõid viimasel päeval medalirõõmu ka võõrustajatele, kui kümnevõistluses vääris 7945 punkti kogunud Janek Õiglane pronksi.
2015lõppes Eesti uusvana koosseisuga paarisaerulise neljapaadi debüütvõistlus kolmanda kohaga. MK-sarja viimasel etapil Šveitsis Luzernis jäid Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsä finaalis alla vaid Saksamaa ja Uus-Meremaa nelikule, edestasid aga Venemaad, Itaaliat ja Austraaliat.
2014võitis Kaia Kanepi (WTA edetabeli 66.) Prantsusmaal Biarritzis toimunud 100 000 dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i naiste tenniseturniiri. Esimese asetusega Kanepi alistas finaalis teise paigutusega brasiillanna Teliana Pereira (WTA 102.) 6:2, 6:4.
2013tõi Anna Iljuštšenko 27. suveuniversiaadil Kaasanis Eesti üliõpilaste esindusele ainsa medali, saades naiste kõrgushüppes 1.94 ületamise eest pronksmedali.
2009said eestlased Harku järvel peetud veemoto MM-võistlustel kolm medalit. Erko Aabramsile (O-125) kuulus kuld, Erik Aaslav-Kaasikule (S-550) ja Henri Fatkinile (noorte JT-250) pronks.
2009tuli Ottomar Ladva Serbias Subbotićas Euroopa kuni 12-aastaste meistriks kiirmales.
2008võitis Grit Šadeiko Poolas Bydgoszczis toimunud juunioride MM-võistlustel kergejõustikus seitsmevõistluses 5765 punktiga pronksmedali. Teisest kohast jäi teda lahutama vaid üks punkt.
2001saavutas Moonika Aava Amsterdamis peetud kuni 23-aastaste kergejõustiklaste EM-võistlustel odaviskes 56.12-ga pronksmedali. Kaks paremat olid Nikolett Szabo (Ungari) 60.69 ja Mercedes Chilla (Hispaania) 57.78-ga.
1998võitis Jane Salumäe Brisbane’i lähedal Queenslandis (Austraalia) maratonijooksu ajaga 2:33.43.
1987sai Uko Kõrge suveuniversiaadi aerutamisvõistlustel Zagrebis N Liidu neljasüsta koosseisus 500 m distantsil hõbemedali.
1987võitsid Tallinna Lõvid 66 meeskonna konkurentsis rahvusvahelise noorte jalgpalliturniiri Helsinki Cup.
1981tuli Toomas Hint Prantsusmaal Clermont-Ferrand’is peetud vehklemise MM-võistlustel N Liidu epeemeeskonna koosseisus maailmameistriks. Finaalis alistati Šveits.
1977lõppesid Taanis Roskildes mudellennu MM-võistlused, kus Andres Lepp saavutas nii individuaalselt kui N Liidu meeskonnas hõbemedali.
1972püstitas Rein Tõru Moskvas viimase käsitsi fikseeritud Eesti rekordi 400 m tõkkejooksus ajaga 50,7 sekundit. N Liidu meistrivõistlustel andis see aeg viienda koha.
1964peeti Tartu lähistel Ojaküla-Vanamõisa ringrajal mootorrataste ringrajasõidu N Liidu meistrivõistluste otsustav, teine etapp. Eesti mootorisportlased võitsid 9 medalit, meistriteks krooniti Aarne Kanut ja Ulrich Kiir (350 cm³ külgvankrid) ning Vambola Helm (350 cm³ B-klass).
1939purustas Eesti kergejõustikukoondis Tallinnas maavõistlusel Leedu 112,5:56,5. Aleksander Kreek püstitas esimesel võistluspäeval Eesti rekordi kuulitõukes 16.28-ga.
1926lõppesid Eesti meistrivõistlused tennises. Üksikmängus tulid meistriteks Kristjan Lasn ja Ilse Hesse.
1926lõppes Kadrioru staadionil Tallinna - Helsingi kahepäevane linnavõistlus kergejõustikus. Külalised võitsid 95:58. Eestlastest hiilgas nooruke Elmar Rähn, kes püstitas kaks Eesti rekordit: 400 m 51,1 ja 110 m tõkkejooksus 16,5.
1924lõpetas Aleksander Klumberg Pariisi olümpiamängudel kümnevõistluse 7329,360 punktiga ja teenis ameeriklaste Harold Osborni (7710,775) ja Emerson Nortoni (7350,895) järel pronksmedali.