| 2023 | võitis epeevehkleja Nelli Differt Bulgaarias Plovdivis EM-võistlustel pronksmedali. |
| 2022 | tuli snuukrimängija Andres Petrov Albaanias Shëngjinis Euroopa meistriks. Tiitel tagas Petrovile esimese Balti riikide snuukrimängijana kaheaastase profiturniiride pääsme. |
| 2019 | andis EOK president Urmas Sõõrumaa kolmele teenekale treenerile üle eliittreeneri kutsetunnistuse. Kõrgeima ehk kaheksanda kategooria treeneriteks said Siiri Põlluveer (ujumine), Märt Kermon (korvpall) ja Peeter Vahtra (võrkpall). |
| 2019 | sai ametliku kinnituse uudis, et Eesti võrkpallikoondislane Robert Täht on uuest hooajast Itaalia tippklubi Perugia mängija. |
| 2018 | täiendas Nikolai Novosjolov oma medalikollektsiooni, saades EM-võistlustel Serbias Novi Sadis meeste epeeturniiril hõbeda. Euroopa meistriks tuli kolmandat aastat järjest prantslane Yannick Borel, kes meie vehklejast sai finaalis jagu 15:14. |
| 2018 | vormistas Rasmus Haugasmägi Poolas Slesinis kolmanda sõidu võiduga oma kuuenda järjestikuse veemoto MM-tiitli klassis OSY-400. |
| 2018 | võitis Paul Aron Saksamaal Ampfingi kardirajal toimunud EM-võistluste etapi ning tõusis klassis OK-Junior uuesti punktitabeli liidriks. |
| 2017 | krooniti korvpallur Mikk Jurkatamm Bologna Virtuse koosseisus Itaalia kuni 18-aastaste vanuseklassi meistriks. Teise koha hõivanud Trento Aquila rivistuses lõi kaasa Kaspar Kitsing. |
| 2014 | parandas Rasmus Mägi Tšehhis Ostravas peetud kergejõustikuvõistlusel 400 m tõkkejooksus Eesti rekordit, saades ajaga 48,87 teise koha. Tema senised rekordinumbrid olid 2013. aastal Tamperes joostud 49,19. Rekordajaga tõusis Mägi maailma hooaja edetabelis kaheksandaks ning Euroopa edetabelis teiseks. |
| 2014 | avati Eesti Spordimuuseumis näitus „Baruto. 10 aastat Jaapanis”. Kaido Höövelsoni rohkete auhindade seas oli näitusel väljas ka sumo suurturniiri võitjale annetatava Imperaatori karika vähendatud koopia. |
| 2012 | teenis Eesti epeenaiskond koosseisus Irina Embrich, Erika Kirpu, Kristina Kuusk ja Julia Beljajeva Itaalias Legnanos peetud EM-võistlustel pronksmedali. Medalimatšis võideti Ukraina naiskond 34:32. Veerandfinaalis oli Eesti 45:35 üle maailma edetabelijuhist Saksamaast, poolfinaalis kaotati Rumeeniale 37:45. |
| 2012 | võitis Tanel Kangert (Astana) Šveitsi velotuuri viimase, 216 km pikkuse ränkraske etapi, edestades teise koha saanud prantslast Jeremy Roy'd (FDJ-BigMat) kahe sekundiga. Kokkuvõttes võitis Šveitsi velotuuri portugallane Rui Costa (Movistar), Kangert tõusis tänu etapivõidule 18. kohale. |
| 2003 | võitis Tartus peetud 39. Gustav Sule mälestusvõistlustel naiste odaviske Moonika Aava uue Eesti rekordi 59.45-ga. Meeste sama ala võitis lätlane Eriks Rags 83.06-ga. Ketast heitsid viis meest üle 63 meetri, neist kõige kaugemale Virgilijus Alekna 68.72. Aleksander Tammert oli 63.78-ga teine. |
| 2001 | võitis Kaia Kanepi Kadriorus peetud 25 000 dollari suuruse auhinnafondiga rahvusvahelise tenniseturniiri Sampo Open. Finaalis oli eestlanna parem Ľubomíra Kurhajcovást (Slovakkia). |
| 1999 | andis ROK-i president Juan Antonio Samaranch Eesti suursaadikule Tokyos Mark Sinisoole üle Eesti Postile määratud autasu – VI Prix Olympia pronksmedali Nagano talimängude puhul välja antud postmargi eest. |
| 1999 | parandas Terje Matsik Tartus kaks korda Eesti rekordit naiste vasaraheites. Esmalt sai ta kirja 49.48 ning lõpuks sooritas ka esimese heite üle 50 meetri, 50.12. |
| 1998 | ületas Eesti Kergejõustiku Liidu poolt naiste vasaraheite rekordnormiks kehtestatud 45 meetrit esimesena Tiiu Kull, kelle tulemus oli Tallinnas 45.48. |
| 1993 | avati Tallinnas pidulikult I Balti spordimängud. Võisteldi 17 spordialal, osalesid 10 riigi sportlased. |
| 1990 | võitis 29. Kalevi Suursõidul superbike’ide klassis Mart Lajal, 250 cm³ A-klassis rootslane Eilert Lundstedt ning külgvankriga mootorratastel rootslased Lars-Gösta Schwartz – Leif Gustafsson. |
| 1979 | lõppesid Itaalias Montecatinis jahilaskmise EM-võistlused, kus N Liidu juunioride kaarrajameeskonnas tuli Euroopa meistriks Ülo Mets. |
| 1966 | püstitas Mart Vilt Londonis White City staadionil toimunud N Liidu ja Suurbritannia maavõistlusel 1500 m jooksus uueks Eesti rekordiks 3.39,0 ning saavutas uue N Liidu rekordi 3.38,7 jooksnud Oleg Raiko järel teise koha. Vildi tulemus püsis rekordina 2008. aasta juulikuuni, mil selle ületas Tiidrek Nurme. |
| 1951 | tõukas Heino Lipp Põltsamaal kuuli 16.95. See oli tema üheksas N Liidu rekordiparandus ja ületas ka Lipule kuuluva kehtiva Euroopa rekordi. |
| 1944 | oli kergejõustikuvõistlustel Kadriorus parimaks meheks Heino Lipp, kes heitis ketast 41.74 ja tõukas kuuli 13.28. |
| 1939 | alustas Eesti kergejõustikukoondise raudvara ja kiireim eestlane Ruudi Toomsalu teekonda USA-sse, kuhu ta siirdus õppima ülikooli. |
| 1934 | lõppesid Tallinnas kolm päeva kestnud I Eesti Mängud. Osales üle 3000 võimleja ja 500 sportlase. Eesti Mänge, mida paar aastat varem oli nimetatud Leopold Tõnsoni hullustuseks ja Ernst Idla utoopiaks, iseloomustati kõige ülistavamate võrdlustega. Mängudel olid esindatud kergejõustik, ujumine, rattasport, pesapall ja jalgpall. Tõsist tähelepanu pälvis ka kehakultuuri näitus, mis oli Eestis esmakordne. Sellega loodeti alus panna spordimuuseumile ja Eesti kehakultuuri ajaloo koostamisele. |
| 1931 | kaotas Eesti jalgpallikoondis Helsingis maavõistlusmängus Soomele 1:3. Eestlaste värava lõi teisel poolajal 0:3 kaotusseisus Helmuth Räästas. Eesti koondises debüteerisid Edmund Peterson ja Julius Kaljo. Oma viimase, 44. maavõistluse tegi kaasa Eesti toonane rekordinternatsionaal Arnold Pihlak. |
| 1928 | lõppes Tallinnas kolm päeva kestnud Eesti - Soome esimene maavõistlus tennises. Soomlased võitsid 12:5. |
