30.07. SÜNDINUD

1881Vakkermann, Juhan
1893Gern, Konstantin
1895Silber, August Martin
1917Palango, Viktor
1930Noormets, Leo
1932Arukuusk, Ants
1937Härsing, Liivia-Lemmi
1938Sprenk, Rein
1939Muiso, Ilvi
1940Reimann, Jüri
1940Altma, Vello
1941Liivak, Toomas
1950Loik, Rein
1954Sirel, Kersti
1960Künstler, Urmas
1964Randjärv, Laine
1965Pullerits, Priit
1966Lang, Tea
1967Sedletski, Oleg
1967Roosma, Matti
1968Kommisaar, Aivar
1970Murd, Karin
1971Vardja, Ave
1974Meritee, Ando
1974Deikina, Julia
1980Rode-Gulova, Kristiana
1981Turi, Indrek
1983Aleksandrov, Rain
1984Roostfeldt, Triin
1984Suhhova, Irina
1984Asmer, Marko

30.07. EESTI SPORDIAJALOOS  

2023Šveitsis Baselis lõppenud automudelispordi kiirusmudelite EM-võistlustel võitsid Eesti koondislased kolm medalit ja esikohad võistkondlikes arvestustes. Euroopa meistriteks tulid Rain Teder (klass 1) ja Tõnu Sepp (klass 5).
2023tulid Sander Linnus ja Timmo Tammemäe USA-s Lake Tahoe’s rogaini maailmameistriteks, Rain Eensaare ja Ain Fjodorovi päralt olid pronksmedalid. Naiste seas saavutasid Piibe Tammemäe ja Reeda Tuula-Fjodorov hõbemedali.
2022lisandus Eesti veemotosportlaste auhinnakappidesse kolm MM-võistluste medalit. Rootsis Moras toimunud viimaste etappide järel sai selgeks, et paadiklassis F-500 on teist aastat järjest maailma parim Erko Aabrams. F-125 klassis krooniti aga esimest korda maailmameistriks Joonas Lember, pronksmedali sai kaela Marek Peeba.
2020Tallinnas Tondi tennisekeskuses Eesti ja Läti tipptennisistide osalusel lõppenud Merko Cupi, ühtlasi Eesti-Läti maavõistluse, võitsid pingelises heitluses eestlased 6:5. Pärast seda kui Eesti naised olid kõik oma mängud võitnud ja mehed kaotanud, saadi otsustav võit segapaarismängus.
2017peeti Tartumaal Haaslava vallas asuvas Lange motokeskuses motokrossi juunioride MM-võistluste otsustavad sõidud. Kaheksast finaalidesse jõudnud Eesti krossimehest sai kõrgeima koha Andres Hiiemägi, kes 125-listel oli kahe sõidu kokkuvõttes 13.
2017teenis Lauri Malsroos hõbemedali Prantsusmaal Orléans’is alanud jalgrattaorienteerumise EM-võistluste avapäeval. Eestlane oli prantslase Cédric Beilli järel teine sprindis.
2013võitis Eesti vabapüssinaiskond tulirelvadest laskmise Euroopa meistrivõistlustel Osijekis (Horvaatia) pronksi. Harjutuses 60 lasku lamades 300 meetrilt kuulusid medalinaiskonda Ljudmila Kortšagina, Anžela Voronova ja Jelena Potaševa.
2012sai Rait Ratasepp Saksamaal Lensahnis peetud kolmekordsel ultratriatlonil teise koha. 11,4 km ujumist, 540 km rattasõitu ning 126,6 km jooksu võttis kokku aega 33:40.53. Võitis ala maailmameister sakslane Richard Widmer (33:14.33).
2009püstitas Andres Olvik MM-võistlustel Roomas uue Eesti rekordi 200 m seliliujumises ajaga 2.02,97 ja oli sellega 39.
2006võitis kummipaatide 24 tunni kestussõidu MM-võistlustel klassis 5 kulla rahvusvaheline meeskond PTK Mercury, mille koosseisu kuulus ka narvalane Aleksei Noskov.
2001lõppesid Roomas vaegkuuljate olümpiamängud. Eesti sportlased said neli medalit: Kairit Olenko 100 m tõkkejooksus hõbeda ning Anu Öpik 100 m jooksus, Emilija Potšepko 400 m tõkkejooksus ja Hans-Kristjan Paukson kümnevõistluses pronksi.
2000tulid Andrei Šilin ja Leonid Gulov sõudmise juunioride MM-võistlustel Kopenhaagenis võitjaks paarisaerulisel kahepaadil.
2000krooniti Kaia Kanepi Inglismaal Hartfieldis Euroopa juunioride tennisemeistriks. Finaalis alistas Kanepi prantslanna Marion Bartoli 6:3, 3:6, 6:3.
2000lõppesid Vilniuses EM-võistlused automudelispordis. Eesti sportlastest võitis Mart Sepp klassis E-5 kulla, Lembit Vaher (EL) ja Magnus Laas (E-5) said mõlemad hõbeda.
2000sai Erki Nool 8706 punktiga teise koha Talence’is peetud Decastari kümnevõistluses. Võitis 27 punkti rohkem kogunud Tomáš Dvořák.
1996lõpetas Imre Tiidemann Atlanta olümpiamängudel moodsa viievõistluse jõuproovi 5414 punkti ja seitsmenda kohaga. Ebaõnnestunud ratsutamise järel oli eestlane enne viimast ala jooksukrossi 12. kohal.
1996maadles Küll Kõiv end Atlanta olümpiamängude vabamaadlusturniiril kuni 68 kg kaalus nelja võidu ja kahe kaotusega seitsmendaks.
1994jäi Eesti jalgpallikoondis Vilniuses peetud Balti turniiril viimaseks, sest pärast 0:3 kaotust Leedule jäädi 0:2 alla ka Lätile.
1993lõppesid Bratislavas kuni 18-aastaste maletajate MM-võistlused. Kaido Külaots sai 8,5 punktiga 11 partiist pronksmedali. Sama punktisumma kogusid ka Zoltán Almási (Ungari) ja Vassili Jemelin (Venemaa).
1992ujus Ilmar Ojase Barcelona olümpiamängudel 100 m selili ajaga 57,08. See aeg jäi Eesti rekordiks peaaegu 17 aastaks.
1990lõppesid USA-s Seattle’is II Hea Tahte mängude jalgrattavõistlused. Naiste trekisprindis sai Erika Salumäe teise koha, kaotades finaalis Connie Paraskevinile(USA).
1989saavutas Indrek Sei Leedsis lõppenud juunioride EM-võistlustel ujumises kaks medalit. Kulla sai Sei N Liidu 4 x 100 m vabalt teateujumise meeskonnas ning hõbeda 100 m vabaujumises.
1979lõppesid Madridis neidude EM-võistlused võrkpallis, kus N Liidu naiskonna koosseisus tuli Euroopa meistriks ka Marina Kasch.
1976ületas Heino Sild Kalevi meistrivõistlustel kuulitõukes esmakordselt 20 meetri piiri, tõugates Eesti rekordiks 20.21. Montréali olümpial pääsenuks selle tulemusega esikaheksasse. See oli Silla seitsmes rekordiparandus.
1971lõppesid N Liidu V rahvaste spartakiaadi finaalvõistlused. Võistkondlikult kuulus Eestile üheksas koht, kuldmedali saavutasid Raissa Ruus 800 m jooksus, Valeri Spiridonov kreeka-rooma maadluses ning Eesti vibulaskmisnaiskond koosseisus Endla Vellend, Virve Holtsmeier ja Eve Suits.
1968alistas Aleksander Tšernov esimese Eesti jooksjana 3000 m jooksus kaheksa minuti piiri. Soomes Vuosaaris oli Tšernovi aeg 7.59,4 ning see püsis rekordina 1981. aastani.
1967viis Helgi Mägi Eesti rekordi 80 m tõkkejooksus alla 11 sekundi, saades Moskvas ajaks 10,9 sekundit.
1950parandas Erich Veetõusme Moskvas peetud N Liidu ja Ungari maavõistlusel üleliidulist rekordit 1500 m jooksus, saades ajaks 3.50,4. Kuulitõukes ja kettaheites oli parim Heino Lipp, odaviskes sai Harry Vallmann kolmanda koha.
1949tekitasid Ernst Idla 260 võimlejat oma esinemisega furoori Stockholmi olümpiastaadionil toimunud Lingiaadil.
1944algasid N Liidu ametiühingute meistrivõistlused kergejõustikus, kus eestlased võitsid kolm esikohta. Kettaheite parim oli Aadu Tarmak 44.86-ga, 800 m jooksus sai Aleksander Tšikin 1.56,9-ga teise ja kaugushüppes Fred Kudu 6.43-ga kolmanda koha.
1944algas liiduklassi jalgpallimeistrivõistluste sügisring kevadringi võitja Pärnu Tervise juhtimisel. Rinde lähenedes jäi turniir lõpetamata.
1939võitis Eesti koondis Pirital toimunud kolmanda Eesti - Läti maavõistluse ujumises 64:41. Eestlased olid võidukad kõigil kavas olnud kaheksal distantsil. 400 m vabaujumise võitis 5.50,6-ga tulevane laulukuulsus Georg Ots.
1926võistles esmakordselt Eestis maailmakuulus soomlane Paavo Nurmi. Kadrioru staadionil läbis Nurmi 3000 m ajaga 8.38,6. Johannes Laurson kaotas talle 40 sekundiga.
1921sai Leida Kubjasest esimene Eesti rekordi valdaja naiste kõrgushüppes. Rakveres ületas ta 1.17.
1921võitis Tamperes peetud kergejõustikuvõistlustel odaviske Aleksander Klumberg uue Eesti rekordi 63.32-ga, olles esimene, kes alistas Soome odaviskajad nende kodupinnal.