10.09. SÜNDINUD

1876Endi, Ferdinand Johannes
1910Sule, Gustav
1921Lõssov, Joann
1930Kukk, Aino
1938Türn, Olev
1944Paju, Ants
1944Voltri, Aino
1953Aua, Tiiu
1956Vakra, Andres
1957Volt, Tarmo
1962Parve, Heikki
1967Kitsel, Triin
1971Tooman, Margrit
1974Pallo, Rait
1977Kiivikas, Ott

10.09. EESTI SPORDIAJALOOS  

2023toimunud Tallinna maratoni võitis ajaga 2:11.42 Sammy Kigen Keeniast. Üldarvestuses kuuendana finišeerinud ja Eesti meistritiitli võitnud Leonid Latsepov saavutas ajaks 2:14.23, mis oli meie maratoonarite kiireim Eesti pinnal joostud aeg. Eestlastest oli teine (üldarvestuses kaheksas) tippsportlasena oma viimase maratoni läbinud Roman Fosti ajaga 2:22.16.
2023Soomes Raasinkorpis lõppenud rogaini EM-võistlustel tegi Eesti koondis põhidistantsi auhinnalaual puhta töö – üheksast medalist toodi koju kuus. Euroopa meistriteks tulid meestest Sander Linnus ja Timmo Tammemäe, naistest Mariann Sulg ja Maris Terno ning segavõistkondade hulgas Rain Eensaar koos Reeda Tuula-Fjodoroviga.
2019andis senise treeneri Helen Nelis-Naukasega koostöö lõpetanud epeevehkleja Katrina Lehis teada, et tema uueks juhendajaks saab augusti lõpuni meeste epeekoondise peatreeneri ametis olnud Nikolai Novosjolov.
2019esmakordselt toimunud Euroopa – USA kergejõustiku maavõistluse Minskis võitis Euroopa tulemusega 724,5:601,5. Euroopa koondisse kuulunud Magnus Kirt saavutas odaviskes tulemusega 88.91 sakslase Johannes Vetteri (90.03) järel teise koha.
2017sündis Eesti suurimal rahvaspordiüritusel, SEB Tallinna Maratonil uus rajarekord. Keenialane Kiprotich Kirui kattis võistlusmaa Baltimaade ja Põhjamaade rekordaja 2:09.22-ga.
2016krooniti Ken Erik Kalme Šotimaal Glasgow’s noorte maailmameistriks shotokan-karate kumite lahtises klassis.
2015sai Eesti sportlane olümpiaalade MM-võistlustelt aasta teise medali, kui maadleja Epp Mäe heitles end Las Vegases pronksikohale naistemaadluses. Kuni 75 kg kaalus tuli selleks otsustavas kohtumises alistada Andrea Carolina Olaya (Kolumbia). Ühtlasi tagas 23-aastane Mäe kuueteistkümnenda Eesti sportlasena pileti Rio de Janeiro olümpiale.
2015krooniti kalaspordiala castingu MM-võistlustel Tšehhis Hluboká nad Vltavou lähistel lendõnge ühekäe kaugusheites maailmameistriks tallinlane Dmitri Borovkov tulemusega 75.55. Casting on spetsiaalsete raskuste või lendõngeputukate heitmine, milleks kasutatakse sportliku kalapüügi varustust.
2013kaotas Eesti jalgpallikoondis MM-võistluste valikmängus Budapestis Ungarile 1:5. Külaliste auvärava lõi teise poolaja alguses Tarmo Kink.
2008sai Eesti jalgpallikoondis oma ajaloo viienda 0:7 kaotuse (tiitlivõistlustel suurima!), kui MM-võistluste valikturniiri raames jäädi Zenicas sellise skooriga alla Bosnia ja Hertsegoviinale. Viis palli lõid võõrustajad Pavel Londaku ning kaks teda 20 minutit enne mängu lõppu asendanud Mihkel Aksalu selja taha.
2006alustas Kaido Höövelson (Baruto) sumo suurturniiri aki-bashot Tokyos ida maegashira 1. positsioonilt, mis üldpingereas tähendab 11. kohta.
2004avati Rakvere spordikeskuses renoveeritud staadion. Avavõistlusel püstitas Gerd Kanter 67.60-ga staadioni rekordi kettaheites.
1998võisteldi Taškendis usbeki rahvuslikus maadlusviisis kuraš. Külalistena tegid kaasa 40 raskekaallast 27 riigist. Eestit esindas judomaadleja Indrek Pertelson, kes alistas kuus vastast ja kaotas vaid ühele. Kokkuvõttes sai eestlane kolmanda koha.
1994lõppesid Poolas Czarlinas allveeorienteerumise MM-võistlused. Einari Talviste tuli poiujumises maailmameistriks ning pälvis täheujumises hõbemedali. Naiskondlikus kaardiharjutuses said pronksi Astrid Bernard ja Chris-Helin Kokk.
1988lõppesid SDV-s Bergwitzi järvel allveeorienteerumise EM-võistlused. Poiujumises saavutas kuld- ja meeskonnaharjutuses hõbemedali Einari Talviste, Tiina Krutov oli kuldmedali saajaid naiskondlikus kaardiharjutuses.
1982püstitas Erika Salumäe oma esimese maailmarekordi, läbides Jerevani trekil 1 km lendstardist ajaga 1.12,365.
1975püstitas Toomas Mets Novomoskovskis maailmarekordi veemootorispordi 250 cm³ mootorpaatide klassis (S-250), läbides 10 miili keskmise kiirusega 44,44 km/h.
1972võitis Jüri Tarmak esimese eestlasena kergejõustikus olümpiakulla, kui ületas Müncheni olümpiastaadionil ainsana kõrguse 2.23. Hõbeda saanud Stefan Junge (SDV) ja pronksi teeninud hilisem maailmarekordimees Dwight Stones (USA) said jagu 2.21-st.
1949lõppesid Moskvas N Liidu meistrivõistlused kergejõustikus, kus eestlastele kuulus kolm esikohta. Erich Veetõusme võitis 1500 m (3.54,8), Heino Lipp kuulitõuke (15.97) ja Harry Vallmann odaviske (67.38).
1935parandas 16-aastane Egon Rosenberg (Roolaid) järjekordselt Eesti rekordit 100 m vabaujumises, viies selle 1.02,3-ni.
1934lõppes esimene Turaani turniir jalgpallis, millega tähistati Eesti jalgpalli 25. aastapäeva. Eesti mängis Soomega 1:1 ja Ungariga 2:2 viiki. Turniir asendas jalgpallitüli pärast lätlastega ära jäänud Balti turniiri.
1931esinesid võimlemisõhtul Kadriorus külalised Viiburist, teiste seas ka maailmameistrid Ilmari Pakarainen ja Eero Savolainen.
1927hüppas eesti naine esimest korda kaugust üle viie meetri – Ludmilla Einsteini võidutulemus Tartus peetud võistlustel oli 5.06.
1921püstitas Herta Pihlak Tallinnas 4.48-ga esimese ametliku Eesti rekordi naiste kaugushüppes.