16.07. SÜNDINUD

1908Masing, Olga
1928Murumets, Konstantin
1930Hellerma, Viktor
1933Urb, Uino-Helmuth
1942Treimuth, Jüri
1946Filatov, Vjatšeslav
1949Algus, Igor
1949Karhu, Alina
1951Lellep, Rein
1955Eichelmann, Sirje
1955Kukk, Paul
1959Nikopensius, Toivo
1965Vene, Lea
1973Liivak, Jaanus
1974Hiiu, Pille
1978Verzun, Philip
1980Kukumägi, Kaili
1989Pruus, Peeter

16.07. EESTI SPORDIAJALOOS  

2023võitis Gedly Tugi Soomes Espoos toimunud U-23 vanuseklassi EM-võistlustel odaviskes tulemusega 57.62 hõbemedali.
2017võidutses Epp Mäe Gran Premio de España nime kandnud maadlusturniiri Madridis. Raskekaalu (kuni 75 kg) finaalis pidi Mäe 10:0 paremust tunnistama Victoria Francis (USA).
2015teenis Hans-Christian Hausenberg Kolumbias Calis toimunud kergejõustiku noorte MM-võistlustel kümnevõistluses pronksmedali. 7657 punktiga päädinud võistlusel edestasid Hausenbergi sakslane Niklas Kaul (8002) ja prantslane Ludovic Besson (7678).
2014sõideti Võrumaal Sõmerpalus seitsmendat korda rahvusvaheline staadionikross Väino Leoki karikale. Superfinaali ja oma vanaisa Väino rändkarika võitis Tanel Leok (TM), kes edestas teisena lõpetanud Harri Kullast (KTM) 8,7 sekundiga. Kolmas oli Leoki meeskonnakaaslane itaallane Davide Guarneri. Lisaks tavapärastele võidukihutamistele toimus ka esmakordselt Baltikumis eraldi võistlus elektrilistele krossitsiklitele.
2012avaldatud ATP edetabelis oli Jürgen Zopp tõusnud 81. kohale, korrates sellega Andres Võsandi omaaegset saavutust ehk Eesti meestennisistide kõrgeimat kohta edetabelis.
2008sai Tiidrek Nurme enda nimele Eesti rekordi 2000 m jooksus, kui läbis Soomes Joensuus võistlusmaa 5.06,02-ga. Endise rekordi 5.13,4 püstitas Pavel Loskutov 1998. aastal Valgas.
2004ületas Maris Rõngelep esimese Eesti naisvasaraheitjana 60 m piiri. Soomes Vilppulas heitis ta esmalt 60.51 ja seejärel veel 60.76.
2001lõppes Moskvas ROK-i 112. istungjärk. ROK-i poolt Olümpiaordeniga autasustatud viie persooni seas oli ka aastatel 1989-97 Eesti Olümpiakomiteed juhtinud Arnold Green.
2000peeti Harku järvel veemotospordi MM-võistlusi kahes skuutriklassis. Eestlastest pälvis klassis O-125 hõbemedali Lembit Aaslav-Kaasik.
2000lõppes Kuressaares 43. Saaremaa velotuur. Võidumees oli Kjell Carlström (Soome), Markku Ainsalu sai edukaima eestlasena kolmanda koha.
1999lõppesid Taanis Esbjergis viiendad Euroopa noorte (14-18-aastased) olümpiapäevad. Eesti noorsportlastest pälvisid ujuja Vladimir Labzin ja judoka Leonid Patlatenko hõbe- ning judoka Tiiu Asper pronksmedali.
1996heisati Atlanta olümpiakülas Eesti lipp. Otsustati, et Eesti delegatsiooni lippu kannab mängude avamisel sõudja Jüri Jaanson.
1995võitis Erika Salumäe trekisprindis MK-sarja etapi Austraalias Adelaide’is.
1989saavutas Ulvi Jurno Wolverhamptonis peetud esimestel EM-võistlustel ammulaskmises naiste individuaalvõistlusel pronksmedali.
1989peeti Vana-Võidu ringrajal N Liidu meistrivõistluste viimane etapp. Eesti motosportlastest võitsid 13 medalit (4+3+6), Liidu meistriks tulid Luule Tull (naiste 175 cm³), Ain Randmaa (125 cm³ B), Mart Lajal (250 cm³ S) ja Jaan Roosimägi (250 cm³ A).
1988püstitas Huko Peder Moskvas ligi 24 aastat püsinud Eesti rekordi 200 m liblikujumises ajaga 2.04,71.
1987krooniti TPI üliõpilane Marek Kaleta 14. suveuniversiaadil Zagrebis meeste odaviske võitjaks. Parimal katsel viskas Kaleta 81.42 ning edestas enam kui meetriga Sejad Krdžalićit (Jugoslaavia).
1978sai Matti Jõgi SDV-s Suhlis lõppenud metssealaskmise EM-võistlustel N Liidu meeskonnas kuldmedali. Individuaalselt oli eestlane viies.
1978tuli Aavo Pikkuus koos leedulase Algirdas Mockusega N Liidu meistriks 50 km paarissõidus. Võisteldi Kaunase – Klaipeda maanteel.
1967sai Helgi Partsist esimene naine Eestis, kes heitnud ketast üle 50 meetri. Tallinnas peetud võistlustel oli tema tulemus 51.00 ning senine Eesti rekord paranes kolme meetri ja 46 sentimeetri võrra.
1965lõppes Helsingis Eesti ja Soome tennisistide sõpruskohtumine eestlaste suure 21:4 võiduga.
1961kaotas Eesti ujumiskoondis maavõistlusel Riihimäel soomlastele 62:91. Veiko Siimar püstitas 100 m seliliujumises 1.02,8-ga uue Eesti rekordi, mis oli ühtlasi ka N Liidu rekord.
1951lõppesid Võrus Tamula järve ujulas Eesti ujumismeistrivõistlused, kus kolm individuaalset meistritiitlit võitis Gunnar Päron. Naistest olid kahe kuldmedaliga edukamad Viio Noor, Koidula Hüva, Ingrid Rammo ja Helle Vähi. See on jäänud ka ainsaks korraks kui Tamula järvel on selgitatud Eesti ujumismismeistreid.
1949võitis Londonis toimunud 75. Briti meistrivõistlustel kergejõustikus 6 miili jooksus kuldmedali Valdu Lillakas ajaga 30.15,0.
1938parandas Erich Veetõusme esimest korda Eesti rekordit 800 m jooksus, saades Tallinnas ajaks 1.55,8. Oma viimase, kuuenda, ametliku rekordiparanduse tegi ta augustis 1949 Moskvas, mil kattis kaks staadioniringi 1.53,3-ga.
1930mängis Eesti jalgpallikoondis Tallinnas Hispaania profiklubi Barcelona CD Europaga 1:1 viiki. Arnold Laasner viis eestlased esimesel poolajal juhtima, hispaanlased viigistasid teise poolaja alguses.