| 2023 | võitis Pippi Lotta Enok Soomes Espoos toimunud U-23 vanuseklassi EM-võistlustel seitsmevõistluses 6002 punktiga pronksmedali. |
| 2019 | võitis Rootsis Gävles lõppenud noorsoo EM-võistlustel Johannes Erm kümnevõistluses 8445 punktiga hõbemedali. Isiklikku rekordit 93 punktiga parandanud Erm püstitas taas uue U-23 vanuseklassi Eesti rekordi ning tõusis Eesti kümnevõistluse kõigi aegade edetabelis viiendaks. Euroopa meistriks tuli Gävles sakslane Niklas Kaul 8572 punktiga. |
| 2019 | Tartu linnakatsega lõppenud WRC promotsiooniralli Shell Helix Rally Estonia võitsid Ott Tänak ja Martin Järveoja (Toyota). Baltikumi suurimaks spordi- ja meelelahutusürituseks nimetatud sündmus tõi nädalavahetuseks Lõuna-Eestisse hinnanguliselt 40 000 pealtvaatajat 30 riigist, telepilti vahendasid üle maailma 30 telejaama ja WRC enda platvorm All Live. |
| 2018 | sai Marko Albert triatloni pika distantsi (3+120+30 km) MM-võistlustel Taanis Odenses pronksmedali ajaga 5:22.27. |
| 2016 | sai FC Levadia jalgpallimeeskond Tallinnas peetud Euroopa liiga teise eelringi avakohtumises 3:1 jagu tšehhide Praha Slaviast. |
| 2013 | krooniti Ott Joala Lätis Alūksne järvel veemootorispordi S-550 klassis Euroopa meistriks. |
| 2013 | jõudis Eesti paarisaeruline neljapaat (Kaspar Taimsoo, Sten-Erik Anderson, Allar Raja ja Kaur Kuslap) MK-võistlustel teist etappi järjest esikolmikusse. Luzernis (Šveits) toimunud võistluse võitis Horvaatia (5.39,63) Saksamaa (5.41,78) ja Eesti (5.44,48) ees. |
| 2007 | sai Triin Aljand USA-s Austinis esimese eesti naisujujana 50 m seliliujumises aja alla 30 sekundi – 29,45. |
| 2002 | said Markko Märtin ja Michael Park 50. Safari rallil Ford Focus WRC-ga neljanda koha. 48 alustanud rallipaarist jõudis 2368,5 km pikkuse ralli finišisse vaid 11. |
| 2001 | kutsuti ellu Eesti Maahoki ja Jääpalli Liit. Uue liidu esimeheks valiti Ants Jürman. |
| 2000 | teenis Marjaliisa Umb hõbemedali Itaalias Garda järvel peetud Optimist-klassi purjetamise EM-võistlustel. |
| 1990 | peeti Tartus Balti matš kergejõustikus. Võitis Leedu 283 punktiga, järgnesid Eesti 238 ja Läti 216 punktiga. |
| 1986 | saavutas Eesti kaevikrajameeskond koosseisus Urmas Saaliste, Arno Kull ja Heikki Jaansalu esikoha Mõtištši lasketiirus peetud jahilaskmise N Liidu meistrivõistlustel. Individuaalselt oli 220 tabamusega parim Saaliste. |
| 1985 | lõppes Tartus peetud Eesti ja Läti kergejõustikumatš Läti võiduga 379,5:370,5. |
| 1974 | lõppesid Puerto Ricos meeste MM-võistlused korvpallis. Võitis N Liidu meeskond, järgnesid Jugoslaavia ja USA. Maailmameistriks tuli ka Priit Tomson. |
| 1974 | selgusid N Liidu meistrid allveespordi kiirusaladel Tallinnas Kalevi ujulas. 800 m lestaujumises sai kulla Jüri Kravets. |
| 1968 | saavutas Poolas Sopotis peetud meeskondlikul tenniseturniiril esikoha Eesti esindus koosseisus Toomas Leius, Jaak Simson ja Peeter Lamp. Poolfinaalis saadi 2:1 jagu Ungarist ja finaalis sama tulemusega Poolast. |
| 1965 | kasutasid esimeste sportlastena äsjaavatud Tallinna – Helsingi laevaliini tennisistid, kes sõitsid Helsingisse sõpruskohtumisele soomlastega. |
| 1960 | tuli Evi Valdoja Moskvas N Liidu meistriks laskmises vabapüstoli kiirlaskmises, korrates 583 silmaga üleliidulist rekordit. |
| 1954 | tuli Prantsusmaal elav eestlane Frants Reichel Grenoble'i klubi koosseisus riigi meistriks ragbis. Eestlane tunnistati meeskonna parimaks mängijaks. |
| 1937 | andis Eesti - Rumeenia esimene jalgpallimaavõistlus Tallinnas 2:1 võidu võõrustajatele. Richard Kuremaa viis Eesti 4500 pealtvaataja rõõmuks esimesel poolajal juhtima, teise poolaja alguses Bodai viigistas. Eesti meeskonna aitas võidule Georg Siimensoni tabamus kümmekond minutit enne kohtumise lõppu. See oli Eesti jalgpalli XX sajandi üks suurvõite. |
| 1933 | jooksis Rudolf Tomson (pärast nimede eestistamist Ruudi Toomsalu) esimese eestlasena 200 meetrit alla 23 sekundi, saades Tallinnas ajaks 22,9. Veidi enam kui aastaga parandas Tomson rekordit veel kolm korda, viies selle 22,5-le. Toomsaluna tegi ta kaks rekordiparandust, neist viimane oli 21,9. |
| 1929 | jooksis Karl Schüts Pärnu staadioni avavõistlustel esimese eestlasena 100 m alla 11 sekundi (10,8), kuid seda lubatust tugevama taganttuule toel. |
| 1929 | osales autosportlane Eduard Klimberg oma Renault'l Saksamaa GP-l kuulsal Nürburgringil, olles esimene eestlane, kes startinud GP-sõidul. |
| 1925 | pidi Tallinnas toimuma Eesti - Austria maavõistlus jalgpallis. Et aga külalised olid sunnitud meeskonda täiendama kolme soomlasega, siis ametliku maavõistlusena seda kohtumist ei tunnistatud. Austria võitis 2:1. |
| 1924 | sai Alfred Praks Pariisi olümpiamängudel vabamaadluse I kergekeskkaalus (kuni 66 kg) seitsmenda koha, Anton Koolmann oli kergekaalus (kuni 61 kg) üheksas. |
| 1917 | püstitas Johannes Villemson Tallinnas peetud võistlustel esimese ametliku Eesti rekordi 200 m jooksus ajaga 23,4 sekundit. |
| 1913 | püstitas Eduard Hiiop Falgi pargis hoota kaugushüppes 3.02-ga Venemaa rekordi, olles esimene eestlasest rekordimees kergejõustikus. |
| 1912 | võitis Viljandimaa mees Martin Klein esimese eestlasena olümpiamedali. Stockholmi olümpial jõudis Klein kuni 75 kg kaalus kolme finalisti hulka. Kell 10.30 alustas eestlane oma ajaloolist matši soomlase Alpo Asikaineni vastu. Kell 18.30 maadlus olümpiastaadionil katkestati ja mehed kolisid üle maneeži. Kell 21.51 kutsuti mehed kohtunikelaua juurde ja esitati ultimaatum – veel viisteist minutit püstimaadlust ja siis järgneb partermaadlus. Soomlane ei suutnud peal olles parteris midagi korda saata, Klein sai aga Asikaineni haardesse ja tõstis matilt lahti. Kell 22.10 kuulutati Klein maadlusajaloo pikima, 11 tundi ja 40 minutit kestnud matši võitjaks. Järgmisel päeval andis kurnatud Klein rootslasele Claes Johanssonile loobumisvõidu, kuid hõbemedal oli võidetud. |
