16.09. SÜNDINUD

1906Rüütel, Adolf-Robert
1912Annamaa, Koit
1924Paasik, Väino
1927Pilli, Leida
1929Kõverjalg, Rubo
1933Mardna, Toomas
1938Vadi, Jaan
1939Landmann, Enna
1939Limberg, Enn
1942Jõul sen, Jüri
1945Parksepp, Kalev-August
1949Meimer, René
1951Lange, Ervin
1957Uppin, Ahti
1959Uusmaa, Mati
1972Kukk, Sigvard
1973Haav, Külli
1978Unnuk, Kristina
1979Mölder, Talis
1981Leetsi, Sigrid
1984Muuga, Kristjan
1987Metsar, Nino

16.09. EESTI SPORDIAJALOOS  

2023saavutas Rasmus Mägi USA-s Eugene'is kergejõustiku Teemantliiga finaaletapil 400 meetri tõkkejooksus teist korda elus aja alla 48 sekundi. Tulemus 47,99 andis talle kõrgetasemelises konkurentsis seitsmenda koha.
2018saavutasid Ott Tänak ja Martin Järveoja autoralli MM-võistlustel kolmanda etapivõidu järjest. Toyota meeskonnale kuulus Türgi rallil MM-sarja naasnud ralli kaksikvõit, sest teisena lõpetas Jari-Matti Latvala (+22,3). Kolmas oli uusmeremaalane Hayden Paddon (Hyundai, +1.46,3). Sarja punktitabelis kerkis Tänak Thierry Neuville’i järel teiseks. Võidukarika andis Eesti rallipaarile üle Türgi Vabariigi president Recep Tayyip Erdoğan.
2018võitis Stefan Arand Viljandis peetud veemootorispordi noorteklassi GT-15 MM-võistlustel oma kolmanda tiitli.
2015parandasid eestlased Milano maailmanäitusel Eesti paviljoni juures kaks korda maailma- ja Guinnessi rekordit kiikingus. Kõigepealt kiikus Ants Tamme „üle võlli” 7.10 pikkuste aistega, seejärel sai sõudja Kaspar Taimsoo samaga hakkama veel viis sentimeetrit pikemate aistega.
2012said Eesti sõudjad EM-võistlustel Itaalias Vareses kaks medalit. Paarisaeruline neljapaat (Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsä) oli finaalis kindel võitja ajaga 5.47,91. Järgnesid Ukraina (5.51,18) ja Sloveenia (5.52,01). Naiste ühepaadi finaalis lõpetas Kaisa Pajusalu (7.41,81) leedulanna Donata Vištartaitė (7.36,26) ja serblanna Iva Obradovići (7.39,87) järel kolmandana.
2012võttis Art Raudva Saksamaal Lauffenis vastu Euroopa meistri kuldmedali veemootorispordi klassis T-550. Kolmikvõidu kindlustasid eestlastele Matthias Agur ja Aivar Kommisaar.
2009oli Lilleküla jalgpallistaadionil peetud ERGO maailmamängudel kettaheites võidukas Eesti esindus Gerd Kanter – Aleksander Tammert, kelle parima heite summa oli 126.40. Järgnes Euroopa esindus Virgilijus Alekna (Leedu) – Gerhard Mayer (Austria) 123.43-ga.
2005peeti Tallinnas Aleksander Tammert seeniori auhinnavõistlused. Kettaheite võitis Virgilijus Alekna (70.61), järgnesid Gerd Kanter (69.35) ja Aleksander Tammert (64.93).
2001võitis Eesti külgvankrikrossi meeskond Prantsusmaal Bauge’is võistkondlikud EM-võistlused. Võitjaau jagasid Are Kaurit – Arvo Laksberg, Aivar Korjus – Jürgen Jakk ning Andrus Vaks – Raimo Kaul.
1989lõppesid Jugoslaavias Rijekas MM-võistlused allveeorienteerumises, kus poiujumises krooniti maailmameistriks Einari Talviste. Meeskonnaharjutuses sai eestlane pronksmedali.
1984kaotas Eesti kergejõustikukoondis Riias Lätile 158:196.
1978võitis Jaak Uudmäe N Liidu meistrivõistlustel Tbilisis meeste kolmikhüppes pronksmedali uue Eesti rekordi 16.86-ga. Ettepoole jäid Viktor Sanejev (17.03) ja Gennadi Valjukevitš (16.94). Ellen Külvand kattis esimese eestlannana tõketega staadioniringi ajaga alla ühe minuti – 59,92.
1978krooniti tallinlane Aleksandr Zõbin Viktor Potapovi soodimehena maailmameistriks klassis Tornado. Võistlused peeti Inglismaal Weymouth'is.
1973sai Jaan Mürk Kiievis peetud N Liidu meistrivõistlustel hipodroomisõidus kuldmedali 350 cm³ masinaklassis.
1969sai Tiiu Kivi Torinos peetud esimestel amatöörtennisistide EM-võistlustel naispaarismängus koos venelanna Marina Tšuvõrinaga hõbemedali.
1962hüppas Enno Akkel Tartus ajalooks Ruudi Toomsalu poolt 1937. aastal püstitatud Eesti rekordi kaugushüppes (7.41,5), saades kahel katsel kirja 7.45.
1946lõppes Moskvas esimene N Liidu ja USA malematš. Võõrustajad võitsid 12,5:7,5. Paul Keres alistas teisel laual mängides oma vana rivaalil Reuben Fine'i 1,5:0,5.
1945lõppesid Kiievis N Liidu meistrivõistlused kergejõustikus, kus Eesti saavutas võistkondlikult kolmanda koha. 1500 m jooksus tuli meistriks Erich Veetõusme 3.57,0-ga. Lisaks sellele võitsid eestlased veel 10 medalit.
1945peeti pagulaslaagris Augsburgis eestlaste spordimängud. Parimaks tulemuseks oli August Maalsteini 14.62 kuulitõukes.
1937võitis Eesti poksikoondis Riias peetud Balti turniiri.
1934kujunes Eesti teine suursõit Estonian TT Pirita - Kose ringteel eesti võidusõitjate triumfiks Põhjamaade, Inglismaa ja Saksamaa võidukihutajate üle. Võitis Oskar Veldemann keskmise kiirusega 93,04 km/h. Esmakordselt oli kavas võidusõit ka autodele, võitis inglane Ferrier autol Singer.
1929vabastati soojade suhete pärast N Liidu sportlastega Eesti Töölisspordiliidu juhatuse esimehe kohalt Aleksander Antson. Liikmete hulgast heideti välja Arnold Luhaäär ja Elmar Rähn. Uueks esimeheks sai Erich Joonas.
1923lõppes Tartus esimene Balti riikide üliõpilaste olümpia, SELL-i mängude eelkäija, mille organiseeris ülikooli spordiklubi Sport oma 15. aastapäeva tähistamiseks. Osalesid kolm riiki, Eesti kogus 161, Läti 75 ja Poola 72 punkti.