| 2024 | kohtus Mark Lajal (ATP 262.) Wimbledoni tenniseturniiri avaringis hilisema võitja hispaanlase Carlos Alcaraziga (ATP 3.), kellele tuli südi heitluse järel 6:7, 5:7, 2:6 alla vanduda. |
| 2023 | ületas Aleksa Merike Gold Bosnia ja Hertsegoviinas Banja Lukas toimunud võistlusel 13 sajandikuga ligi 18 aastat Jana Kolukanovale kuulunud 100 meetri vabaltujumise Eesti rekordi, saades ajaks 55,68. |
| 2018 | võitis tiitlikaitsja Stefan Arand Poolas Zninis maksimumtulemusega veemootorispordi noorteklassi GT-15 Euroopa meistritiitli. |
| 2018 | Hispaanias Lõuna-Kataloonias alanud seiklusspordi EM-võistlustel saatis edu Eesti võistkondi. Kuldmedalid kuulusid Estonian ACE Salomoni nelikule Reeda Tuula, Timmo Tammemäe, Silver ja Rain Eensaar, hõbeda teenisid Seiklushunt Adventure Teamis Joosep Tammemäe, Sander Linnus, lätlane Andris Ansabergs ja poolatar Justyna Frącze. |
| 2013 | mängis Kaia Kanepi (WTA edetabeli 46.) oma karjääris viiendat korda tennise suure slämmi turniiri veerandfinaalis ja kaotas viiendat korda. Wimbledonis lõpetas Eesti esireketi jaoks turniiri sakslanna Sabine Lisicki (WTA 24.) settidega 6:3, 6:3. |
| 2008 | püstitas Eesti klubide koondis (Elina Partõka, Annika Saarnak, Jane Trepp, Maria Albert) Tartus Eesti rekordi naiste 4 x 200 m vabalt teateujumises ajaga 8.29,10. |
| 2006 | püstitas Ksenija Balta Prantsusmaal Arles’is peetud seitsmevõistluse sees Eesti rekordi naiste 200 m jooksus 23,05 sekundiga. Seni Katrin Käärti nimel olnud tippmark paranes koguni 0,73 sekundi võrra. |
| 2004 | võitis Andrus Veerpalu Võru linnatänavatel peetud suusarollerisõidu (8,5 km klassikatehnikas) poole sekundiga norralase Anders Auklandi ees. |
| 2001 | püstitas Larissa Netšeporuk Kaunases uue Eesti rekordi seitsmevõistluses 6172 punktiga. Virge Naerise poolt 1998. aastal Tartus kogutud senisest rekordsummast oli see parem 17 punkti võrra. |
| 2000 | sai FC Flora amatööride ja ansambli Iron Maiden vahelisel jalgpallimatšil Tallinnas vigastada mängus osalenud Mart Poom. Eestlase tööandja Derby County määras väravavahile rahatrahvi. |
| 1993 | kaotas Eesti meeste korvpallikoondis EM-võistluste finaalturniiril Saksamaal veerandfinaalis Venemaale 61:82. |
| 1990 | sai Jüri Jaanson sõudmise MK-sarja neljandal etapil Amsterdamis ühepaadil Andreas Hajeki (Saksa DV) ja Georg Agrikola (Saksa FV) järel kolmanda koha ning tõusis kokkuvõttes sarja liidriks. |
| 1979 | võitis Rein Horn Lvovis peetud N Liidu meistrivõistlustel kuldmedali vabapüssi harjutuses 3 x 40 lasku. Tulemus oli 1151 silma. |
| 1979 | sai Tõnu Kaukis Donetskis peetud N Liidu ja SDV mitmevõistlejate matšil kümnevõistluses 8024 punktiga kolmanda koha. |
| 1979 | peeti Tallinnas Eesti ja Soome ujumismatš, mis lõppes eestlaste võiduga 131:99. |
| 1978 | võitis Enn Sellik Dortmundis lõppenud SFV ja N Liidu kergejõustikukohtumisel 5000 m jooksu ajaga 13.31,8. |
| 1960 | püstitas eestlane Ergas Leps Kanada rekordi 800 m jooksus ajaga 1.49,1. Eelmine rekord pärines 1932. aastast. |
| 1946 | parandas Heino Lipp teist korda N Liidu kuulitõukerekordit, saades Moskvas kirja 15.78. |
| 1945 | jõudis Tallinnas Kadrioru staadionil lõpule kreeka-rooma maadluse N Liidu meistrivõistluste teine pool. Eestlased võitsid kolm medalit. Kulla sai kärbeskaalus Johannes Kaubi, hõbeda võitis Johannes Kotkas ja pronksi Edgar Puusepp. |
| 1944 | tähistati Kadrioru staadionil pidulikult kaasaegse olümpialiikumise 50. aastapäeva. 8000 pealtvaataja ees sammusid staadionile 24 Eesti olümpialast. Rongkäigu ees olid jalgpallur Evald Tipner ja maadleja August Neo. Esimene neist kandis Saksa, teine Eesti lippu. |
| 1928 | kattis Sara Teitelbaum esimese eesti naisena 100 m alla 13 sekundi - Tallinnas mõõdeti talle ajaks 12,9. |
| 1927 | kohtus Eesti jalgpallikoondis Norrköpingis maavõistlusmängus Rootsiga ja kaotas 1:3. Eestlaste värava lõi kaptenipaela kandnud Heinrich Paal. Koondise rekordinternatsionaalid Arnold Pihlak ja Oskar Üpraus mängisid Eesti eest 24. korda, 20-kordseks internatsionaaliks tõusis Paal. |
