| 2023 | Šveitsis Baselis lõppenud automudelispordi kiirusmudelite EM-võistlustel võitsid Eesti koondislased kolm medalit ja esikohad võistkondlikes arvestustes. Euroopa meistriteks tulid Rain Teder (klass 1) ja Tõnu Sepp (klass 5). |
| 2023 | tulid Sander Linnus ja Timmo Tammemäe USA-s Lake Tahoe’s rogaini maailmameistriteks, Rain Eensaare ja Ain Fjodorovi päralt olid pronksmedalid. Naiste seas saavutasid Piibe Tammemäe ja Reeda Tuula-Fjodorov hõbemedali. |
| 2022 | lisandus Eesti veemotosportlaste auhinnakappidesse kolm MM-võistluste medalit. Rootsis Moras toimunud viimaste etappide järel sai selgeks, et paadiklassis F-500 on teist aastat järjest maailma parim Erko Aabrams. F-125 klassis krooniti aga esimest korda maailmameistriks Joonas Lember, pronksmedali sai kaela Marek Peeba. |
| 2020 | Tallinnas Tondi tennisekeskuses Eesti ja Läti tipptennisistide osalusel lõppenud Merko Cupi, ühtlasi Eesti-Läti maavõistluse, võitsid pingelises heitluses eestlased 6:5. Pärast seda kui Eesti naised olid kõik oma mängud võitnud ja mehed kaotanud, saadi otsustav võit segapaarismängus. |
| 2017 | peeti Tartumaal Haaslava vallas asuvas Lange motokeskuses motokrossi juunioride MM-võistluste otsustavad sõidud. Kaheksast finaalidesse jõudnud Eesti krossimehest sai kõrgeima koha Andres Hiiemägi, kes 125-listel oli kahe sõidu kokkuvõttes 13. |
| 2017 | teenis Lauri Malsroos hõbemedali Prantsusmaal Orléans’is alanud jalgrattaorienteerumise EM-võistluste avapäeval. Eestlane oli prantslase Cédric Beilli järel teine sprindis. |
| 2013 | võitis Eesti vabapüssinaiskond tulirelvadest laskmise Euroopa meistrivõistlustel Osijekis (Horvaatia) pronksi. Harjutuses 60 lasku lamades 300 meetrilt kuulusid medalinaiskonda Ljudmila Kortšagina, Anžela Voronova ja Jelena Potaševa. |
| 2012 | sai Rait Ratasepp Saksamaal Lensahnis peetud kolmekordsel ultratriatlonil teise koha. 11,4 km ujumist, 540 km rattasõitu ning 126,6 km jooksu võttis kokku aega 33:40.53. Võitis ala maailmameister sakslane Richard Widmer (33:14.33). |
| 2009 | püstitas Andres Olvik MM-võistlustel Roomas uue Eesti rekordi 200 m seliliujumises ajaga 2.02,97 ja oli sellega 39. |
| 2006 | võitis kummipaatide 24 tunni kestussõidu MM-võistlustel klassis 5 kulla rahvusvaheline meeskond PTK Mercury, mille koosseisu kuulus ka narvalane Aleksei Noskov. |
| 2001 | lõppesid Roomas vaegkuuljate olümpiamängud. Eesti sportlased said neli medalit: Kairit Olenko 100 m tõkkejooksus hõbeda ning Anu Öpik 100 m jooksus, Emilija Potšepko 400 m tõkkejooksus ja Hans-Kristjan Paukson kümnevõistluses pronksi. |
| 2000 | tulid Andrei Šilin ja Leonid Gulov sõudmise juunioride MM-võistlustel Kopenhaagenis võitjaks paarisaerulisel kahepaadil. |
| 2000 | krooniti Kaia Kanepi Inglismaal Hartfieldis Euroopa juunioride tennisemeistriks. Finaalis alistas Kanepi prantslanna Marion Bartoli 6:3, 3:6, 6:3. |
| 2000 | lõppesid Vilniuses EM-võistlused automudelispordis. Eesti sportlastest võitis Mart Sepp klassis E-5 kulla, Lembit Vaher (EL) ja Magnus Laas (E-5) said mõlemad hõbeda. |
| 2000 | sai Erki Nool 8706 punktiga teise koha Talence’is peetud Decastari kümnevõistluses. Võitis 27 punkti rohkem kogunud Tomáš Dvořák. |
| 1996 | lõpetas Imre Tiidemann Atlanta olümpiamängudel moodsa viievõistluse jõuproovi 5414 punkti ja seitsmenda kohaga. Ebaõnnestunud ratsutamise järel oli eestlane enne viimast ala jooksukrossi 12. kohal. |
| 1996 | maadles Küll Kõiv end Atlanta olümpiamängude vabamaadlusturniiril kuni 68 kg kaalus nelja võidu ja kahe kaotusega seitsmendaks. |
| 1994 | jäi Eesti jalgpallikoondis Vilniuses peetud Balti turniiril viimaseks, sest pärast 0:3 kaotust Leedule jäädi 0:2 alla ka Lätile. |
| 1993 | lõppesid Bratislavas kuni 18-aastaste maletajate MM-võistlused. Kaido Külaots sai 8,5 punktiga 11 partiist pronksmedali. Sama punktisumma kogusid ka Zoltán Almási (Ungari) ja Vassili Jemelin (Venemaa). |
| 1992 | ujus Ilmar Ojase Barcelona olümpiamängudel 100 m selili ajaga 57,08. See aeg jäi Eesti rekordiks peaaegu 17 aastaks. |
| 1990 | lõppesid USA-s Seattle’is II Hea Tahte mängude jalgrattavõistlused. Naiste trekisprindis sai Erika Salumäe teise koha, kaotades finaalis Connie Paraskevinile(USA). |
| 1989 | saavutas Indrek Sei Leedsis lõppenud juunioride EM-võistlustel ujumises kaks medalit. Kulla sai Sei N Liidu 4 x 100 m vabalt teateujumise meeskonnas ning hõbeda 100 m vabaujumises. |
| 1979 | lõppesid Madridis neidude EM-võistlused võrkpallis, kus N Liidu naiskonna koosseisus tuli Euroopa meistriks ka Marina Kasch. |
| 1976 | ületas Heino Sild Kalevi meistrivõistlustel kuulitõukes esmakordselt 20 meetri piiri, tõugates Eesti rekordiks 20.21. Montréali olümpial pääsenuks selle tulemusega esikaheksasse. See oli Silla seitsmes rekordiparandus. |
| 1971 | lõppesid N Liidu V rahvaste spartakiaadi finaalvõistlused. Võistkondlikult kuulus Eestile üheksas koht, kuldmedali saavutasid Raissa Ruus 800 m jooksus, Valeri Spiridonov kreeka-rooma maadluses ning Eesti vibulaskmisnaiskond koosseisus Endla Vellend, Virve Holtsmeier ja Eve Suits. |
| 1968 | alistas Aleksander Tšernov esimese Eesti jooksjana 3000 m jooksus kaheksa minuti piiri. Soomes Vuosaaris oli Tšernovi aeg 7.59,4 ning see püsis rekordina 1981. aastani. |
| 1967 | viis Helgi Mägi Eesti rekordi 80 m tõkkejooksus alla 11 sekundi, saades Moskvas ajaks 10,9 sekundit. |
| 1950 | parandas Erich Veetõusme Moskvas peetud N Liidu ja Ungari maavõistlusel üleliidulist rekordit 1500 m jooksus, saades ajaks 3.50,4. Kuulitõukes ja kettaheites oli parim Heino Lipp, odaviskes sai Harry Vallmann kolmanda koha. |
| 1949 | tekitasid Ernst Idla 260 võimlejat oma esinemisega furoori Stockholmi olümpiastaadionil toimunud Lingiaadil. |
| 1944 | algasid N Liidu ametiühingute meistrivõistlused kergejõustikus, kus eestlased võitsid kolm esikohta. Kettaheite parim oli Aadu Tarmak 44.86-ga, 800 m jooksus sai Aleksander Tšikin 1.56,9-ga teise ja kaugushüppes Fred Kudu 6.43-ga kolmanda koha. |
| 1944 | algas liiduklassi jalgpallimeistrivõistluste sügisring kevadringi võitja Pärnu Tervise juhtimisel. Rinde lähenedes jäi turniir lõpetamata. |
| 1939 | võitis Eesti koondis Pirital toimunud kolmanda Eesti - Läti maavõistluse ujumises 64:41. Eestlased olid võidukad kõigil kavas olnud kaheksal distantsil. 400 m vabaujumise võitis 5.50,6-ga tulevane laulukuulsus Georg Ots. |
| 1926 | võistles esmakordselt Eestis maailmakuulus soomlane Paavo Nurmi. Kadrioru staadionil läbis Nurmi 3000 m ajaga 8.38,6. Johannes Laurson kaotas talle 40 sekundiga. |
| 1921 | sai Leida Kubjasest esimene Eesti rekordi valdaja naiste kõrgushüppes. Rakveres ületas ta 1.17. |
| 1921 | võitis Tamperes peetud kergejõustikuvõistlustel odaviske Aleksander Klumberg uue Eesti rekordi 63.32-ga, olles esimene, kes alistas Soome odaviskajad nende kodupinnal. |
