21.02. SÜNDINUD

1892Rannaste, Ergo
1902Alev, Fernanda
1921Liiv, Karl
1922Kutta, Õie-Leontine
1925Adari, Hubert
1931Unt, Silvi
1932Jõemets, Arnold
1933Vilder, Ülo
1939Kalam, Mare
1942Volmer, Evi
1944Veskaru, Ene
1951Randala, Tõnis
1954Alaver, Mati
1959Sildmäe, Toomas
1959Vahter, Marika
1964Liivat, Lilly

21.02. EESTI SPORDIAJALOOS  

2021toimunud 47. Tartu maratoni pika distantsi (63 km) võitis meestest Mart Kevin Põlluste (3:03.12,8) ja naistest Tatjana Mannima (üldarvestuse 19., 3:17.58,8). Enne Põllustet oli viimase Eesti meessuusatajana kohaliku suusapeo võidurõõmu maitsnud Raul Olle 2005. aastal.
2019alistas Eesti meeste korvpallikoondis Tallinnas Saku Suurhallis MM-valikmängus Serbia 71:70. Oma viimase mängu koondise eest pidasid Janar Talts (kokku 160 mängu), Kristjan Kangur (156) ja Gregor Arbet (156). Vaatamata kaotusele jõudis Serbia lõpuks siiski septembris Hiinas toimunud MM-ile ning saavutas 5. koha.
2017kinnitas Eesti Korvpalliliidu juhatus meeste rahvuskoondise peatreeneriks Tiit Soku, kelle juhendamisel on koondis mänginud aastast 2009. Leping tehti kuni 2017. aasta suvise MM-tsükli lõpuni.
2014saavutasid Eesti noored jääpurjetajad Rasmus Maalinn, Dan Talv ja Keith Luur kolmikvõidu Riias Ķīšezersi järvel peetud maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel klassis Ice-Optimist.
2010sai 39. Tartu suusamaratonil esikoha norralane Anders Aukland, korrates eelmise aasta võitu. Parima eestlasena oli Priit Narusk kaheksas.
2009võidutses Tartus peetud Miss Valentine’i iluvõimlemisvõistlustel Pekingi olümpiavõitja Jevgenia Kanajeva (Venemaa). Jana Lukjanova jõudis kõigil üksikaladel lõppvõistlusele.
2009ületas Ksenija Balta Tallinnas peetud BIG Kuldliiga etapil 23 aastat Anu Kaljuranna nimel püsinud Eesti siserekordi kaugushüppes, saades tulemuseks 6.70. Kaljurand oli 1986 Leningradis hüpanud 6.61.
2006võitis Torino tali-OM-il kahevõistluse sprindi austerlane Felix Gottwald, järgnesid norralane Magnus Moan ja sakslane Georg Hettich. Tambet Pikkor rahuldus 32. kohaga.
2006võitis Torino tali-OM-il laskesuusatamise meeste 4 x 7,5 km teatesõidu Saksamaa meeskond Venemaa ja Prantsusmaa ees. Eesti nelik (Dimitri Borovik, Indrek Tobreluts, Roland Lessing, Priit Viks) suutis 17 meeskonna konkurentsis edestada vaid Lätit ja Austriat.
2004lõpetas Raul Olle ligi 4000 osavõtjaga Finlandia-hiihto soomlase Mika Myllylä järel teisena, Meelis Aasmäe sai viienda koha. Naistest oli Õnne Kurg samuti viies.
2004jõudis Jaak Mae murdmaasuusatamise MK-sarja etapil Rootsis Umeås 15 km klassikasõidus kolmandaks. Ettepoole tulid Mathias Fredriksson (Rootsi) ja Jevgeni Dementjev (Venemaa), neljandaks jäi Frode Estil (Norra) ja kuuendaks Andrus Veerpalu.
2004sai Jens Salumäe Sloveenias Planica lennumäel MM-võistluste ametlikul treeningul kirja senist Eesti tipptulemust ületava 195-meetrise hüppe.
2004määras Vabariigi Valitsus spordi elutööpreemia kiiruisutajale ja sporditegelasele Ants Antsonile ning postuumselt jalgratturile Lauri Ausile.
2003sai Jaak Mae MM-võistlustelt oma ainsa medali, kui lõpetas Val di Fiemmes 15 km eraldistardist klassikasõidu sakslase Axel Teichmanni järel teisena ajaga 35.54,4. Teichmann oli Salt Lake City olümpiapronksist 6,9 sekundit nobedam. Pronksi sai Frode Estil, kaotades Maele 1,6 sekundiga. Selle distantsi olümpiavõitja Andrus Veerpalu pidi leppima kaheksanda kohaga, kaotades medali 14,6 sekundiga.
1998võitsid Nagano tali-OM-il meeste 4 x 7,5 km lasketeatesuusatamises kuldmedali kogenud sakslased Ricco Gross, Peter Sendel, Sven Fischer ja Frank Luck, kusjuures Grossile oli see juba kolmas olümpiakuld. Eestlased (Janno Prants, Indrek Tobreluts, Kalju Ojaste, Dimitri Borovik) esinesid ebaõnnestunult, tulemuseks 13. koht 18 meeskonna seas.
1997tegi Kristina Šmigun oma parima sõidu Trondheimis peetud MM-võistlustel, kui sai 15 km vabatehnikasõidus kaheksanda koha. Kulla võitnud Jelena Välbele kaotas Šmigun 1.25,7-ga, pronksmedal jäi 1.11,9 kaugusele.
1997jagas Jaan Ehlvest Calcutta maleturniiril esikohta koos Vadim Zvjagintsevi ja Aleksandr Nenaševiga.
1994võitis Lillehammeri tali-OM-il naiste 4 x 5 km teatesuusatamise Venemaa. Eesti naiskond (Kristina Šmigun, Cristel Vahtra, Silja Suija, Piret Niglas) lõpetas 14 naiskonna konkurentsis 12-ndana.
1993lõppes Milanos lühirajaujumise MK-sari. Ainsa eestlasena kaasa võistelnud Indrek Sei sai 100 m kompleksujumises Eesti rekordi 55,46-ga esikoha. Etappide kokkuvõttes võitis sel distantsil sakslane Christian Keller 40 punktiga, Sei oli 27 punktiga teine.
1993kohtus Eesti jalgpallikoondis Vantaa sisehallis Balti siseturniiri raames Lätiga ning kaotas 0:2. Eesti koondises debüteerisid Aleksandr Olerski ja Dzintar Klavan.
1992võidutses Albertville'i tali-OM-il naiste suusamaratonis (30 km, vabatehnika) itaallanna Stefania Belmondo. Kahvatumat värvi medalid said Ljubov Jegorova ja Jelena Välbe. Viimasele oli see Albertville'ist juba viies medal. Teatesõidu kulla kõrvale sai ta individuaaldistantsidelt neli pronksi. Ainus eestlanna 57 osaleja seas Piret Niglas sai 48. koha.
1990tuli Saadjärvel lõppenud N Liidu meistrivõistlustel jääpurjetamises DN-klassis võitjaks Tarmo Tuisk.
1985algasid naiste 2. MM-võistlused laskesuusatamises Šveitsis Egg am Etzelis Kaija Parve võiduga 10 km distantsil. Eestlanna eksis tiirudes küll kokku neli korda, kuid edestas ikkagi norralannat Sanna Grønlidi 59,4 sekundiga.
1983sai Oleg Labzin esimese Eesti ujujana 100 m seliliujumise aja alla ühe minuti – Moskvas peetud N Liidu meistrivõistluste poolfinaalis oli tema tulemus 59,46 sekundit.
1972võitis Pariisis peetud Jean Dame'i teistel mälestusvõistlustel tõstmises raskekaalus esikoha Jaan Talts 550 kiloga.
1970jahmatas Tammikul peetud tõstmisvõistlustel 530-kilose kogusummaga kõiki raskekaallane Karl Utsar, kes tõusis selle tagajärjega maailma hooaja edetabelijuhiks ning koos Vladimir Jakubovskiga kõigi aegade edetabelis neljandaks.
1970kuulus Tõnu Pääsuke juunioride MM-võistlused laskesuusatamises Östersundis 3 x 7,5 km teatesõidus kolmanda koha saanud N Liidu koondisse. Esimest vahetust sõitnud eestlase võistlus ebaõnnestus, sest sõita tuli neli trahviringi ning teate andis ta üle alles kuuendana. Aleksandr Bogdanov ja individuaaldistantsil maailmameistriks tulnud Georgi Buranov tõid Liidu koondise lõpuks Norra ja Rootsi järel siiski kolmandana finišisse.
1969avati esimene Tallinna rahvusvaheline maleturniir. Osalejaid oli 14 viiest riigist (N Liit, Soome, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia).
1964saavutas Donetskis peetud tõstmisvõistlustel juunioride klassis kaks N Liidu tipptulemust poolraskekaallane Jaan Talts, kes tõukas 160 kg ja kogus kolmevõistluses 407,5 kg.
1946tuli Vaike Paduri Moskvas peetud N Liidu meistrivõistlustel iluuisutamises leningradlanna Jevgenia Aleksejeva järel teiseks. Aleksejeva esindas sel võistlusel samuti Eestit.
1934selgitati Narvas esmakordselt Eesti meister suusamaratonis. 50 km võitis Edgar Siitan ajaga 3:41.24.
1926otsustati Eesti Jalgpalli Liidu asemikkudekogu koosolekul, et tulevikus ei tohi liidu juhatus korraldada alkoholiga bankette.