22.02. SÜNDINUD

1891Raudsep, Oskar
1915Tamm, Otto
1931Otsa, Maret-Mai
1932Eskola, Vilma
1932Muttikas, Heino
1934Selge, Arnold
1947Mihhaljov, Vladimir
1948Sala, Jaak
1952Spiridonov, Valeri
1952Igumenova, Svetlana
1954Päär, Gaido
1961Näks, Hans
1971Laipaik, Einar
1973Lillsoo, Indrek
1974Naarits, Tõnis
1979Smiltinš, Kristi
1979Oja, Dea
1980Vilms, Gert
1983Meier, Maaris
1985Einaste, Kein
1990Grabe, Denis

22.02. EESTI SPORDIAJALOOS  

2009sai Kaisa Pajusalu naiste konkurentsis esikoha USA-s Bostonis peetud sisesõudmise mitteametlikel MM-võistlustel.
2007tulid norralased Jens Arne Svartedal ja Astrid Jacobsen esimesteks murdmaasuusatamise maailmameistriteks sisehallis ja õhtupimeduses, sest MM-võistlustel Jaapanis Sapporos algas ja lõppes klassikasprindi võitlus kohaliku Dome'i katuse all. Eesti meeste laeks jäi Timo Simonlatseri 24. koht, naiste seas oli Piret Pormeister 31., ehk esimene, kes veerandfinaalidesse ei pääsenud.
2006võitis Torino taliolümpial suusasprindi rootslane Björn Lind. Anti Saarepuu lõpetas B-finaali neljandana ning sai üldarvestuses kaheksanda koha. Naiste võistlus andis üllatusvõitja, kui esimesena lõpetas Chandra Crawford Kanadast. Tatjana Mannima sai ajasõidus 41., Kaili Sirge 47. ja Piret Pormeister 54. koha.
2003sai Kristina Šmigunist päev enne oma 26. sünnipäeva maailmameister. Val di Fiemmes oli kavas 5+5 km suusavahetusega sõit ning tänu võimsale lõpuspurdile võitis võistluse eestlanna. Evi Sachenbacher-Stehle ja Olga Zavjalova jäid maha 0,6 sekundiga.
2003püstitas Argo Golberg Tallinnas peetud Eesti sisemeistrivõistlustel Eesti siserekordi 60 m jooksus ajaga 6,71 sekundit.
2001sai Eesti suusanelik Andrus Veerpalu, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Indrek Tobreluts tiitlivõistluste kõrgeima, seitsmenda koha 4 x 10 km teatesõidus. Juhtus see MM-il Lahtis, kus võistlus lõpetati küll kaheksandana, kuid pärast Soome meeskonna diskvalifitseerimist tõusti koha võrra kõrgemale.
1999jõudis Jaak Mae esimest korda suusatamise MM-võistlustel esikümnesse, kui sai Ramsaus jälitussõidu esimesel poolel, 10 km klassikasõidus seitsmenda koha. Päeva kiireimast, soomlasest Mika Myllyläst pääses ta järgmisel päeval rajale 29,3 sekundit hiljem.
1998krooniti Nagano taliolümpiamängude viimasel päeval 50 km distantsil suusakuningaks norralane Bjørn Dæhlie. Võidetud kuldmedal tõstis tema olümpiavõitude arvu juba kaheksani ja -medalite arvu 12-ni. Dæhlie'le järgnes rootslane Niklas Jonsson, üllatuspronksi võttis austerlane Christian Hoffmann. Ainsa eestlasena suusamaratonile startinud Meelis Aasmäe jättis sõidu pooleli.
1998tegi Eesti meeskond Prantsusmaal puhta töö seitsme tugevama epeeriigi jõuproovil. Eestlased võitsid meeskonnaturniiri, individuaalselt kuulus Kaido Kaabermale ja Andrus Kajakule kaksikvõit.
1998võitis Lauri Aus Prantsusmaal 200 km pikkuse Classic Haribo. Kolmanda koha sai Jaan Kirsipuu.
1997sai Ago Markvardt suusatamise MM-võistlustel Trondheimis individuaalses kahevõistluses neljanda koha. Medalikohad hõivasid Kenji Ogiwara (Jaapan), Bjarte Engen Vik (Norra) ja Fabrice Guy (Prantsusmaa).
1994saavutas Lillehammeri tali-OM-il meeste 4 x 10 km teatesuusatamises suurvõidu Itaalia, kui Silvio Fauner edestas ankrumeeste duellis 0,4 sekundiga norralast Bjørn Dæhlie't. Kolmas oli Soome. Itaallaste avavahetust sõitnud Maurilio de Zolt oli juba 43 aasta 146 päeva vanune. Eesti meeskond (Jaak Mae, Jaanus Teppan, Elmo Kassin, Taivo Kuus) lõpetas 11. kohaga.
1992võidutses Albertville'i tali-OM-il 50 km suusatamises norralane Bjørn Dæhlie. Tuhmimad aurahad said itaallased Maurilio de Zolt ja Giorgio Vanzetta. Jaanus Teppan oli 39., Elmo Kassin 45., Taivo Kuus katkestas.
1992peeti Albertville'i tali-OM-il näidisalana kavas olnud sööstlaskumise viimased sõidud. Võitjad Tarja Mulari (Soome) ja Michael Prufer (Prantsusmaa) püstitasid mõlemad maailmarekordi. Eesti esindaja Aare Tamme oli 30. uue Eesti rekordiga 201,455 km/h.
1983sai N Liidu koondises võistelnud Even Tudeberg Anterselvas peetud juunioride MM-võistlustel laskesuusatamises 15 km distantsil pronksmedali. Eestlast edestasid idasakslased André Sehmisch ja Jürgen Wirth.
1983said Tallinna Mõõga epeeturniiril esikohad Aleksandr Možajev ja N Liidu koondis. Toomas Hint oli neljas nagu ka Eesti meeskond.
1983tuli Aivi Liiv Moskvas peetud N Liidu esivõistlustel võitjaks 200 m kompleksujumises.
1982võitsid rahvusvahelise epeeturniiri Tallinna Mõõk prantslane Olivier Lenglet ja Ungari meeskond.
1981oli Tallinna-Keila suusamatkal 18 950 osalejat.
1979tõukas Heino Sild Vorošilovgradis (praegu Lugansk) kuuli Eesti siserekordiks 19.87.
1976sai Ants Nisu Uljanovskis peetud kreeka-rooma maadluse N Liidu meistrivõistlustel II keskkaalus kuldmedali.
1976saavutas Liivi Erm Pariisis toimunud EM-il õhkrelvadest laskmises N Liidu õhupüssinaiskonnas hõbemedali.
1964lõppesid Ants Antsoni lootused kõrgele kohale mitmevõistluse MM-võistlustel Helsingis kukkumisega avaalal 500 meetris. Antson võitis siiski pronksi 1500 ja 5000 meetris ning sai 10 000 meetris viienda koha.
1957tuli Moskvas peetud N Liidu maletšempionaadil esmakordselt võitjaks Mihhail Tal. Paul Keres jäi temast maha poole punktiga ja jagas David Bronsteiniga teist-kolmandat kohta.
1948lõppesid N Liidu meistrivõistlused jäähokis, kus Tallinna Dünamo saavutas kaheksanda koha.
1938andis kindral Johan Laidoner Eesti Vabariigi 20. aastapäeva vastuvõtul 19 Eesti laskesportlasele üle kuldkäekellad.
1931võitis Eesti jääpallimeeskond kodus sulajääl Läti 8:1.
1931jäi Eesti meister Aleksander Mitt Helsingis peetud kiiruisutamise MM-võistlustel 20-ndaks ehk viimaseks. Parima tulemuse saavutas ta 500 meetris, kus oli 48,0-ga 14. kohal. Mitmevõistluse kulla võitis soomlane Clas Thunberg.