| 2024 | võideti Eestile läbi ajaloo esimene kurlingu tiitlivõistluste medal. Hakkama said sellega Marie Kaldvee ja Harri Lill, kes saavutasid Rootsis Östersundis lõppenud segapaaride MM-võistlustel hõbemedali. Finaalis jäädi 4:8 alla koduseinte toel mänginud Rootsi paarile Isabella ja Rasmus Wranå. |
| 2019 | Norras Stavangeris lõppenud segapaaride curlingu MM-il saavutasid Marie Turmann ja Harri Lill 48 võistkonna seas 5. koha. |
| 2019 | uuendas vasaraheitja Anna Maria Orel Splitis enda nimele kuulunud Eesti rekordit. Uuteks rekordnumbriteks kirjutati 69.85. |
| 2014 | krooniti Maaja ja Maia Bratka Inglismaa korvpallimeistriteks. Õdede koduklubi Loughborough' ülikool võitis kohaliku Final Fouri poolfinaalis Nottingham Wildcatsi 66:54 ja seejärel finaalis Sheffieldi Hattersi 68:63. |
| 2013 | avati Pärnumaal Audru vallas Auto24 ringrada. Põhja-Euroopa moodsaima ringraja projekt algatati 2009. aastal. |
| 2012 | valiti Eesti Võrkpalli Liidu korralisel üldkoosolekul alaliidu uueks presidendiks istuv sotsiaalminister Hanno Pevkur. Viis aastat presidendina tegutsenud Vilja Savisaar-Toomast jätkas asepresidendina rahvusvaheliste ja välissuhete valdkonnas. |
| 2001 | kiideti Eesti Olümpiakomitee täiskogu koosolekul heaks EOK ja Eesti Spordi Keskliidu ühinemine. |
| 1998 | lõppesid Šiauliais EM-võistlused sambos. Juunioridest teenisid pronksmedali Anton Fedorin (kuni 62 kg) ja Viktoria Kuznetsova (kuni 80 kg), noortest Meelis Höövelson (üle 87 kg). |
| 1997 | sai Pavel Loskutov enda nimele Eesti tippaja maratonijooksus, kattes Hamburgi maratonil 42 195 meetrit ajaga 2:15.37. Alates 1985. aastast Meelis Veilbergile kuulunud tippmark varises seitsme sekundiga. |
| 1985 | lõppesid Mexico Citys õhkrelvadest laskmise MM-võistlused, kus Inna Rose kuulus õhupüstoliharjutuse võitnud N Liidu naiskonda. |
| 1984 | lõppes Sotšis kuni 20-aastaste noorte MM-võistluste valikturniir, kus 10,5 punktiga saavutas esikoha Lembit Oll. Esikoht tagas talle ka õiguse osaleda MM-il. |
| 1975 | ujus Gunnar Tõnning esimese eestlasena 400 m kompleksi ajaga alla viie minuti. Tallinnas oli tema tulemus 4.57,2. |
| 1963 | tuli Eesti malemeistriks Gunnar Uusi, kes kogus 15 partiist 14 punkti. |
| 1939 | sai Paul Keres kindla esikoha Margate rahvusvahelisel maleturniiril Jose Raul Capablanca ja Salomon Flohri ees. Reservturniiril oli Ilmar Raud neljas. |
| 1938 | lõppesid Tallinnas neli päeva kestnud EM-võistlused kreeka-rooma maadluses. Ehkki Kristjan Palusalu eelmise aasta tiitlit enam kaitsta ei saanud (raske vigastus), krooniti raskekaalus taas võitjaks eestlane - oma esimese tiitli sai Johannes Kotkas. Poolraskekaalus võitis teine debütant Nikolai Karklin hõbemedali, keskkaalus oli Voldemar Roolaan kolmas. Lisaks tulid Voldemar Väli ja Edgar Puusepp neljandaks ning Evald Sikk ja Heino Kaaremäe kuuendaks. Riikide arvestuses kuulus Eestile Rootsi, Soome ja Saksamaa järel neljas koht. |
| 1933 | lahkus Johan Laidoner Eesti Spordi Keskliidu juhatuse esimehe kohalt, uueks esimeheks valiti Ado Anderkopp. |
| 1924 | lõppesid kaks päeva kestnud Eesti meistrivõistlused tõstmises. Suurepärases vormis oli poolraskekaallane Saul Hallap, kes püstitas kolm maailmarekordit – surus kahe käega 95, rebis ühe käega 77,5 ja tõukas 96,25 kilo. Kergekaalus tegi kaks rekordit Alfred Neuland: ühe käega rebimises 75 ja kahe käega rebimises 95 kilo. |
