| |   | 30.12. SÜNDINUD1894 | Tšutšelov, Nikolai | 1912 | Paimre, Elmar | 1919 | Jaik, Arteemi | 1930 | Trisberg, Valdeko | 1931 | Järv, Hilja | 1934 | Tikk, Rein | 1935 | Zupping, Rein | 1937 | Hennok, James Ants | 1938 | Tippel, Anne | 1942 | Savi, Toomas | 1945 | Vellend, Endla | 1947 | Šturm, Vjatšeslav | 1950 | Laidna, Jüri | 1963 | Rand, Lea | 1969 | Esken, Merle | 1969 | Kaljulaid, Kersti | 1978 | Song, Matis | 1979 | Jaaksoo, Matthias | 2000 | Alttoa, Grete | 30.12. EESTI SPORDIAJALOOS 1960 | avaldati “Spordilehes” Eesti aasta parima sportlase valimiseks korraldatud ringküsitluse tulemused. Parima au sai viievõistleja Hanno Selg, järgnesid purjetaja Aleksander Tšutšelov ja odaviskaja Charles Vallmann. | 1964 | algas Inglismaal traditsiooniline Hastingsi maleturniir, mille võitis 8 punktiga Paul Keres. | 1995 | võitis Tallinna Kalevi korvpallimeeskond Hollandis Haarlemis peetud jõuluturniiri finaalis Moskva CSKA 95:85. | 1998 | tuli Tallinnas lõppenud rendžu EM-võistlustel meistriks Ando Meritee. Pronksmedali pälvis Ants Soosõrv. | 2000 | kaotas Eesti meeste käsipallikoondis Helsingis peetud maavõistluse Soomele tulemusega 25:30. | 2004 | lõpetas spordirahvas aasta Saku Suurhallis. Parimateks sportlasteks valiti Jüri Jaanson ja Kristina Šmigun, võistkonnaks paarisaerulise kahepaadi meeskond Tõnu Endrekson – Leonid Gulov ning treeneriks Jaansoni juhendaja Igor Grinko. | 2009 | pidas Eesti jalgpallikoondis aasta eelviimasel päeval Portugalis Algraves Vila Real de Santo Antonios maavõistlusmängu Angolaga ja võitis 1:0. Värava lõi 79. minutil Kaimar Saag. Angola koondis oli 74. riigiks, kellega Eesti koondis läbi aegade on jalgpallimurul kohtunud. Tarmo Kink kandis koondise särki 40., Tihhon Šišov 20. ja Gert Kams 10. korda. | 2013 | jõudis Anett Kontaveit oma karjääri jooksul esimest korda WTA tenniseturniiril põhitabelisse, alistades Aucklandis (Uus-Meremaa) valikturniiri kolmandas voorus Irina Falconi (USA, WTA edetabeli 144.) 6:3, 7:6 (10:8). | 2016 | tegi ERR-i sporditoimetus teatavaks, et 2016. aasta spordihetkeks on televaatajad valinud Ragnar Klavani liitumise Inglismaa jalgpalliklubiga Liverpool FC. | 2017 | tegi ERR-i sporditoimetus teatavaks, et 2017. aasta spordihetkeks on 587 televaatajat valinud Ott Tänaku karjääri esimese etapivõidu autoralli MM-võistlustel juunis Sardiinias. | 2018 | lõppes Hollandis Groningenis peetud rahvusvaheline maleturniir Eesti suurmeistri Ottomar Ladva võiduga. | 2018 | sai teatavaks, et spordisõbrad on 2018. aasta Eesti spordihetkeks valinud Ott Tänaku ja Martin Järveoja triumfi septembris peetud Türgi rallil, mis oli eestlastele MM-võistlustel kolmas etapivõit järjest. ERR-i sporditoimetuse korraldatud küsitlusel pälvis teise koha kiiruisutaja Saskia Alusalu neljas koht olümpiamängudel ja kolmanda odaviskaja Magnus Kirdi pronksivõit kergejõustiku EM-il. | 2019 | valisid spordisõbrad ERR-i sporditoimetuse poolt väljapakutud kuue hetke seast ülekaalukalt 2019. aasta Eesti spordihetkeks Ott Tänaku ja Martin Järveoja triumfi Kataloonia rallil, millega kindlustati MM-tiitel. | 2022 | Tallinnas Alexela kontserdimajas toimunud galaõhtul „Spordiaasta tähed 2022“ jagati spordirahvale hulgaliselt tunnustusi, muuhulgas kuulutati rahvahääletuse, spordiajakirjanike ja spordialaliitude valiku põhjal välja spordiaasta edukamad. Meestest teenis Kristjani kujukese kergejõustiklane Janek Õiglane, kes sai maksimumpunktid nii spordipressilt, alaliitudelt kui rahvalt. Talle järgnesid üldkokkuvõttes kergejõustiklane Rasmus Mägi ja kiiruisutaja Marten Liiv. Naiste seas oli heitlus tasavägisem. Lõppkokkuvõttes läks auhinnakujuke freestyle-suusataja Kelly Sildarule, rahva lemmik Anett Kontaveit jäi maha ühe punktiga. Kolmandaks platseerus discgolfar Kristin Tattar. Võistkondade arvestuses hääletati üksmeelselt parimaks rallipaar Ott Tänak ja Martin Järveoja. Treenerina esimese, üldse aga neljanda, Kristjani sai koju viia Gerd Kanter, kelle hoolealuseks on maailma tippu kuuluv kettaheitja Kristjan Čeh Sloveeniast. Noorsportlaste seas napsas aasta varem parimaks kuulutatud ujuja Eneli Jefimova ees võrdsete punktide juures ajakirjanike häältega aunimetuse kergejõustiklane Karmen Bruus. Edukamate parasportlaste auhinnad võtsid vastu kergejõustiklased Marja-Liisa Landar ja Tanel Visnap. Seenioride tiitel läks kergejõustiklasele Genro Paasile. Auhinna „Eestimaa Spordihing 2022“ sai kauaaegne Võrumaa paraspordi edendaja Väino Marjak. |
| |
| |
|