KULLAM, Ilmar (15. VI 1922 Tartu – 2. XI 2011 Tartu), korvpallur, treener ja spordipedagoog, Valentina K-i abikaasa, Oksana K-i isa. 191 cm. Lõpetas 1941 Tartu 4. kk-i ja 1959 kaugõppes TRÜ KKT. Sportima hakkas Tartu 15. algkoolis õpetaja Artur Kingu innustusel, mängis 1932–40 Tartu jalgpalliklubi Tulevik noortemeeskonnas Rudolf Redeli juhendamisel. Korvpalli hakkas mängima 1938 Edgar Naaritsa moodustatud Kalevi meeskonnas. Võistles-treenis ka Herbert Niileri, Aleksander Illi ja Jaroslav Dudkini ning 1947–54 NL-i koondises Pavel Tsetlini, Stepan Spandarjani, Konstantin Travini ja Vytautas Kulakauskase juhendamisel. Võitis 1952 Helsingi OM-il hõbeda, 1947, 1951 ja 1953 EM-il kulla ning 1949 ja 1951 ülemaailmsetel üliõpilasmängudel kulla. Sai NL-i mv-tel ÜSK meeskonnas 1949 kulla, 1950 hõbeda ja 1951 pronksi ning Tallinna Kalevi koosseisus 1945 pronksi. Oli 1941, 1946 ja 1950 NL-i 8 linna turniiri võitjaid. Tuli 1948 ÜSK, 1956 TRÜ ning 1957 ja 1960 EPA meeskonnas Eesti meistriks. Kuulunud ka NMKÜ, Lokomotiivi ja Spartaki liikmeskonda. NL-i tnl msp (1951). Võitis Tartu Kalevi meeskonnas Eesti mv-tel ka jalgpallis 1948 pronksi ning võrkpallis 1948 hõbeda ja 1946 pronksi. Mobiliseerituna Punaarmeesse oli sõja-aastail 1941–42 tööpataljonis, 1942–44 kolhoosis põllutöödel ja 1944 Tšeljabinski õppe-tootmiskombinaadi tööline. 1944–57 Tartumaa ja Kalevi spordiinstruktor. Töötas Tartu LNSK-s (1957–60) ja EPA-s (1957–65) korvpallitreenerina, juhendas Eesti koondist ja Kalevi esindusmeeskonda (1960–75, a-ni 1971 vanemtreenerina); tähtsaavutused treenerina NL-i rahvaste spartakiaadi hõbe (1967, ühtlasi NL-i mv-te hõbe) ja pronks (1971). Juhendas teise treenerina 1978–87 TRÜ naiskonda ja 1978–85 ka Eesti koondnaiskonda. Tuli 1975–82 meeste ja naiste treenerina kokku 4 korral Eesti meistriks. NL-i tnl treener (1965). Õpilasi: Mart Laga, Anatoli Krikun, Aleksei Tammiste, Kalle Ilves, Heino ja Arvo Lill, Jaan Lentsius, Pärtel Mettig, Ülo Laumets, Avo Jans, Heino Villemson, Arne Laos. Oli 1966–93 TRÜ KKT õppejõud, 1973–83 ka sportmängude kateedri juhataja (a-st 1973 dots, a-st 2007 TÜ emeriitdots). Koostanud korvpallialaseid õppevahendeid ja avaldanud artikleid, pms Kehakultuuris, Spordilehes ja Edasis. Kuulus 1944–90 Tartu korvpallisektsiooni juhatusse ja 1960–86 Korvpalliföd-i presiidiumi, sh treenerite nõukogu esimehena. Kalevi auliige (1963) ja Tartu linna aukodanik (1996). Valgetähe V klassi teenetemärk (1997). Rkl spordi elutööpreemia (1998). Paul Kerese ausa mängu auhind Suur Mõõk (2003). EOK teenetemärk (2006). Valiti 2010 Eesti korvpalli kuulsuste halli ja 2020 Eesti spordi kuulsuste halli. Maetud Tallinna Metsakalmistule.
B: Kalev. Läbi sajandi. Kolmas osa. Treenerid. [Koostanud J. Maidlo] Tln, 2003, lk 207–228; V. Lään ja M. Ibrus. Eesti korvpall. Portreed. Tln, 2006, lk 57–79; V. Lään. Pikk blond mees palliga. Trt, 2008; T. Karuks. 101 Eesti spordilugu. Tln, 2011, lk 114–115; T. Karuks. Kaheksa kanget. Valitud usutlused. Tln, 2015, lk 27–45.