MARDNA, Peeter (24. X 1938 Tallinn), sõudja, sõudekohtunik ja sporditegelane, Toomas M. vend, Mihkel M. isa. 190 cm, 90 kg. Lõpetas 1957 Tallinna 2. kk-i ja 1966 arstina TRÜ. Hakkas 1951 käima Erich Veetõusme jooksu- ja David Klassi suusatreeninguil, 1953–56 jätkas treeninguid Aleksander Tšikini kergejõustiklaste rühmas. Sõudmist hakkas harrastama 1957 Erich Seileri ja Jüri Kuruli suunamisel. Sai EM-il 1969 roolijata kahepaadil 7. koha. Võitis NL-i mv-tel 1961 ühepaadil pronksi, 1966 roolijata neljapaadil ja 1967 roolijaga neljapaadil pronksi ning NL-i juunioride mv-tel 1960 ühepaadil hõbeda. NL-i rahvaste spartakiaadil 1971 roolijata kahepaadil hõbe. NL-i karikavõistlustel 1966 kaheksapaadil 2. ja 1969 roolijata kahepaadil 1. koht. 1969 kahepaadil Moskva regati võitja. Tulnud 9 korral Eesti meistriks: 1960 ja 1964 ühepaadil, 1968 ja 1971 roolijata kahepaadil, 1968 roolijaga kahepaadil, 1971 roolijata neljapaadil, 1967 roolijaga neljapaadil ning 1965 ja 1970 kaheksapaadil. Msp (1961). Sõudekohtunikuna 1978–2003 Rhv Sõudespordiliidu litsents, tegutsenud kohtunikuna 1980 Moskva ja 1988 Sŏuli OM-il ning 1995 MM-il. Oli 1975–89 Sõudespordiföd-i kohtunikekogu esimees. 1992–2001 EOK ja 1992–2001 EOK täitevkomitee liige, a-st 2010 EOK auliige. Kuulunud 1990–97 ESK juhatusse. Olnud 1971–89 Sõudespordiföd-i presiidiumi liige ja 1971–75 presiidiumi aseesimees, 1989–2001 ja 2009–17 Sõudeliidu juhatuse liige, ühtlasi 1989–91 asepresident ja 1991–2001 president. Oli 1992 Barcelona ja 2000 Sydney OM-il Eesti sõudedelegatsiooni juht. Sõudeliidu aasta aktivist 1994–95. Töötanud 1966–74 onkoloogiadispanseris arstina, 1974–87 Tervishoiuministeeriumi peaspetsialisti ja pearadioloogina, 1979–87 Tallinna Kiirabihaigla röntgendiagnostika osakonnajuhatajana, 1987–2001 Tallinna IV Haigla peaarstina, 1995–96 Sotsiaalministeeriumi osakonnajuhatajana ja 2002–15 Tervishoiuameti järelevalveosakonna juhataja. 2001–02 Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse liige ja 2003–10 nõukogu liige ning 2010–20 Lääne-Tallinna Keskhaigla nõukogu liige. ENSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee teeneteplaat (1967) ja teenetemedal (1971), Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk (2002), ROK-i aastaauhind "Sport ja dopinguvastane võitlus" (2009), Tallinna teenetemärk (2014), EOK teenetemärk (2018). Rkl spordi elutööpreemia (2019).
B: Eesti sõudespordi ajalugu. [Koostanud H-H. Artma] Tln, 2001, lk 231–238.